Autori varalised õigused

Autori varalised õigused

Kui autori isiklikud õigused peavad kindlustama autorile au ja kuulsuse, siis varalised õigused raha ja ülalpidamise. Autoriõigus on vahend teha raha oma loometööga. Selle võimaluse annavad teose suhtes autoriõiguse seadusega kehtestatud varalised õigused.
Autori varalised õigused on tõeline äri objekt. Neid võib nii loovutada (sisuliselt müüa) kui ka anda luba ehk litsents nende kasutamiseks teiste isikute poolt. Kauplemise esemeks võivad olla kõik autoriõiguse seaduse paragrahvis 13 ettenähtud varalised õigused oma kogumis või üksikud varalised õigused eraldi.
Olulisemad autori varalised õigused on järgmised:

  1. õigus teose reprodutseerimisele (reproduction right). Reprodutseerimine tähendab koopiate tegemist. Seega on tegemist õigusega lubada või keelata teha oma teosest koopiat või koopiaid. See on põhiline autorile majanduslikku kasu tagav õigus.Reprodutseerimine hõlmab kõiki kopeerimise viise analoog- või digitaalses vormis. Reprodutseerimiseks on näiteks raamatu trükkimine, kõne või laulu salvestamine, nendest salvestistest koopia tegemine, failist koopia (sealhulgas backup-koopia) tegemine, õppejõu loengu diktofoniga lindistamine, selle lindistuse ümberkirjutamine käsitsi või digitaalses vormis, artiklist fotokoopia tegemine, artikli salvestamine arvuti kõvakettale jms.Vaid autori nõusolekul tehtud koopia on legaalne. Autoriõiguse seaduse IV peatükis on ette nähtud teose vaba kasutamise juhud, mil teost lubatakse reprodutseerida ilma autori nõusolekuta.Ebaseaduslik reprodutseerimine kannab nimetust piraatlus ja selline ebaseaduslik koopia on piraatkoopia.
  2. õigus teose levitamisele (distribution right). Teost ei kopeerita reeglina lihtsalt niisama, vaid selleks, et selle teose koopiaid kommertseesmärkidel või lihtsalt niisama levitada. Levitamine on teose või selle koopia müümine, rentimine, laenutamine, kinkimine vms. Selline teose levitamine saab toimuda autori eelneval nõusolekul.Luba teost levitada on teatud juhtudel autori ühekordne tahteakt. Pärast teose koopia esmamüüki, kinkimist või muul viisil omandiõiguse üleandmist ei saa autor enam kontrollida teose levitamist. See tähendab, et iga isik, kes on ostnud raamatu koopia, saanud autorilt kingituseks graafilise lehe, monograafia või CD, võib seda teost või teose koopiat edasi müüa või kinkida ilma autori nõusolekuta.
  3. õigus teost avalikult esitada (public performance right) on klassikaline autori õigus. Selleks, et esitada avalikult teise autori laulu, instrumentaalpala, loengut, ettekannet, luuletust, näidendit, katkendit monograafiast jms, peab olema autori eelnev nõusolek.
  4. õigus teost tõlkida (õigus teose tõlkimisele) on üks kirjandusteose autori põhilisi õigusi. Näiteks kui prantsuse luuletaja luuletus, iiri kirjaniku romaan või rootsi autori draama soovitakse tõlkida eesti keelde, siis on selleks vaja nende autorite eelnevat nõusolekut. Sama nõue kehtib ka välismaiste laulutekstide tõlkimise osas.
  5. õigus teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) või muid kohandusi (õigus teose töötlemisele). Näiteks kui Eesti või Berni konventsiooni liikmeks oleva välisriigi autori mistahes žanris muusikateost soovitakse muuta selle töötlemise teel, siis võib see toimuda vaid autori eelneval nõusolekul. Kui kirjandusteost või õpikut soovitakse lühendada või lihtsustada, siis saab seda teha vaid autori või tema õiguste omaja (kirjastuse) nõusolekul. Antud näite puhul tuleb järgida ka autorite isiklikku õigust teose puutumatusele. Seega igasugune teose omavoliline ümbertöötamine ja muutmine autori algsest teosest erinevaks rikub nii autori isiklikke kui ka varalisi õigusi.
  6. õigus teost üldsusele edastada raadio, televisiooni, satelliidi kaudu või taasedastada kaabellevivõrgu kaudu (õigus teose edastamisele) nõuab autori eelnevat nõusolekut.
  7. õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saaksid teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal ehk õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele. See kirjutati Eesti seadusesse alles 2005. aastal Euroopa Liidu direktiivi alusel. Selle õiguse mõte on lubada teose kasutamist digitaalkeskkonnas (internetis). Järelikult, mistahes teost, olgu see muusikateos, kirjandusteos, kujutava kunsti teos jne võib internetis levitada vaid juhul, kui autor on selleks selgesõnaliselt oma loa andnud.
  8. õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke (õigus teose kogumikele) tähendab seda, et kirjandusteoste, muusikateoste, kujutava kunsti teoste jms teoste kogumikke saab välja anda vaid autori, tema pärijate või teiste õiguste omajate nõusolekul.
  9. õigus teoseid üldsusele näidata (õigus teose eksponeerimisele) tähendab seda, et autori teost võib reeglina panna näitusele, näidata televisioonis, filmis jne vaid autori eelneval nõusolekul.

Autoril on seaduse alusel õigus saada autoritasu selle eest, et ta lubab teistel isikutel nimetatud õigusi kas üksikult või oma kogumis kasutada.
Veel on autoritel või nende õiguste omajatel :

  • õigus lisada teosele ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile tehnilisi kaitsemeetmeid. Kaitsemeetmete lisamine võib osutuda vajalikuks, sest sellega takistatakse või piiratakse teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kasutamist viisil, milleks ei ole luba antud.
  • õigus lisada teosele või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile õiguste teostamist käsitlev teave.

Õiguste teostamist käsitlev teave on teave, mis:

  1. määratleb teose, autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või andmebaasi;
  2. fikseerib nende kasutamise tingimused;
  3. identifitseerib autori, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või andmebaasi tegija;
  4. või sisaldab sellist informatsiooni numbrite või koodidena.
Autori moraalsed ja varalised õigused
Autori isiklikud ehk moraalsed õigused Autori varalised õigused
õigus teose autorsusele õigus teose reprodutseerimisele
õigus autorinimele õigus teose levitamisele
õigus teose puutumatusele õigus teost avalikult esitada
õigus teose lisadele õigus teost tõlkida
õigus autori au ja väärikuse kaitsele õigus teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) või muid kohandusi (õigus teose töötlemisele)
õigus teose avalikustamisele õigus teost üldsusele edastada raadio, televisiooni, satelliidi kaudu või taasedastada kaabellevivõrgu kaudu
õigus teose täiendamisele õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele
õigus teos tagasi võtta õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke
õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. õigus teoseid üldsusele näidata
Töökohustuste korras loodud teosed

Kui otseste tööülesannete käigus luuakse teos, siis lähevad varalised õigused üle tööandjale. Tööandja ja töötaja vahelise lepinguga võib aga ette näha, et varalised õigused ei lähe üle tööandjale.
Samasugune säte kehtib ka avalikus teenistuses loodud teoste kohta, kus varalised õigused lähevad üle riigile. Riigi nimel teostab selliseid üleläinud varalisi autoriõigusi see riigiasutus, kelle ülesandel, tellimusel või juhendamisel teos loodi.
Autori isiklike õiguste osas tuleb kokku leppida eraldi. Kui tööandja ja töötaja vahel mingit kokkulepet ei ole, siis eeldatakse, et kõik isiklikud õigused kuuluvad autorile. Tööandjal on võimalus sõlmida töötajaga eraldi kokkulepe, millega töötaja annab tööandjale kas kõigi või osade isiklike õiguste kasutamiseks ainulitsentsi.

Autoriõigus ja omandiõigus

Tuleb teha selget vahet autoriõiguse ja omandiõiguse kui asjaõiguse ühe liigi vahel. Raamatu algne käsikiri, isiklik kiri, joonis või kaart võivad olla annetatud muuseumile. Muuseumil on küll omandiõigus, kuid mitte autoriõigus sellele teosele.
Autoriõigust eristab omandiõigusest mitu fundamentaalset tunnust:

  • kaitse territoriaalne iseloom. Teoseid kaitstakse autoriõigusega põhimõtteliselt ainult Eesti territooriumil. Kaitse territooriumi saab laiendada rahvusvahelise lepinguga, näiteks Berni konventsiooniga. Omandiõigus on eksterritoriaalne ehk kehtib kogu maailmas;
  • tähtajalisus. Autoriõigus teosele kehtib üldreeglina autori eluajal ja 70 aastat pärast autori surma. Omandiõigus on tähtajatu;
  • õiguste erinev iseloom. Näiteks autoril on nii isiklikud kui ka varalised õigused. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada, isiklikud õigused asjale puuduvad.

Autor jääb autoriks ja autoriõiguse omajaks ka juhul, kui see konkreetne objekt, milles teos on väljendatud, kuulub omandiõiguse alusel teisele isikule. Näiteks käsikirja või maali kuulumine erakogusse ei mõjuta autori autoriõigust oma teosele. Seadus püüab arvestada nii autori kui ka teose omaniku huvisid.