Arvutiprogrammist koopiate tegemine isiklikuks kasutamiseks on piiratud, võrreldes näiteks raamatu paljundamisega. Arvutiprogrammide vaba kasutuse reeglid erinevad kirjandus ja kunstiteoste vaba kasutuse õigustest. Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast jaotatakse arvutitarkvara järgmiselt:

  • ärivara (commercialware);
  • jaosvara (shareware);
  • proovivara (trialware);
  • vabavara (freeware);
  • vaba tarkvara (free software);
  • avalik tarkvara (public domain software).
Vabavara ja vaba tarkvara
Tavapärane viis kaitsta oma õigusi ja sissetulekud tarkvaratootjana on litsentseerida programmid viisil, mis piirab võimalikult efektiivselt nende omavolilist levitamist, rääkimata muutmisest või müümisest. Litsents on sel juhul kogum tingimusi, mida programmi kasutaja on sunnitud aktsepteerima ja mille eesmärgiks on autori õiguste kaitse. Omandusliku tarkvara puhul võtab litsents kasutajalt igasuguse õiguse tarkvara ilma autori loata kopeerida, levitada ja muuta. Nende tingimuste rikkumisel on tegemist tarkvara autoriõiguste rikkumisega. Vastandina võib tarkvara jaotada lihtsalt tasuta, tehes selle näiteks internetis kõgile kättesaadavaks ning loobudes igasugustest autoriõigustest. Sellisel puhul on kasutajatel võimalik programme, nende täiendusi ja lisasid vabalt isekeskis jagada. Oluline on mõista, et erinevalt vabavarast (freeware), mille eesmärgiks on tihtipeale vaid mõne toote või tootja võimekuse demonstratsioon ja kus inglisekeelse sõna free tähendus puudutab eelkõige hinda, on vaba tarkvara (free software) puhul rõhk kasutaja õigustel ja vabadustel.
Fotograafiateosed
Autoriõiguse seadusega on kaitstud fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed. Fotograafiateos on autoriõigusega kaitstav juhul, kui ta on originaalne. Seega loetakse pea iga foto autoriõigusega kaitstavaks, sõltumata sellest, kas tegemist oli professionaalse fotograafi või asjaarmastaja tehtud fotoga. Fotode autorile tekivad isiklikud ja varalised õigused. Fotodele kehtivad samuti vaba kasutuse reeglid, nt on füüsilisel isikul õigus teha enda tarbeks fotost koopia. Samuti on muuseumil või arhiivil õigus teha füüsilise isiku tellimusel kogusse kuuluvast fotost koopia.
Autoriõigusega kaitstud teose pildistamine
Pildistamine on autoriõiguse seaduse tähenduses käsitletav reprodutseerimisena. Füüsiline isik võib autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta teost reprodutseerida tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. Fotode internetis üldsusele kättesaadavaks tegemine on üks autori varalistest õigustest ning selle teostamiseks on vaja luba küsida autorilt. Seega võib fotot, millel on kujutatud autoriõigusega kaitstud teos, internetis kasutada autori nõusolekul.
Avalikus kohas asuva teose pildistamine
Füüsiline ja juriidiline isik võib üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuvat arhitektuuriteost, kujutava kunsti teost, tarbekunstiteost ja fotograafiateost reprodutseerida ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ning võib selle teose kujutist üldsusele suunata (nt internet) autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta. Selle reegli erandiks on juhtumid, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kui teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see kujutise üldsusele suunamisel lisada. Samuti on lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta arhitektuuriteose kujutist motiveeritud mahus reprodutseerida ja üldsusele suunata kinnisvarakuulutuses, kuid sealjuures tuleb ära näidata kasutatud teose autori nimi.
Fotode, millel on jäädvustatud teos, kasutamine ajakirjanduses
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele. Sealjuures on aga kohustuslik ära näidata kasutatud teose autori nimi, kui see on teosel näidatud, teose nimetus ning avaldamisallikas. Päevasündmuseks loetakse näiteks kunstinäituse avamist, intervjuu reeglina päevasündmus ei ole. Ühe või teise juhtumi ja fakti tunnistamine päevasündmuseks on hinnanguline ning sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, jäädes ajalehe väljaandja otsustada. Sündmused, millest ülevaade antakse, peavad olema päevakajalised, mitte ajalukku ulatuvad. Määravaks ei saa olla, et need minevikusündmused on huvipakkuvad, vaid lähtuda tuleb sellest, kas teosele viitamine oli vajalik kõnealuse sündmuse kajastamiseks. Päevasündmuseks võib olla ka ajalooline sündmus, kui selle kohta on ilmnenud mõni uus asjaolu. Samuti on oluline teose fotol kujutamise maht – kas teos moodustab foto põhimotiivi või mitte. Riigikohus on märkinud, et ajaleheväljaandja äriline eesmärk on põhitegevusega kasumit teenida. Ostusoovi tekitamine ostjas on reklaami eesmärk. Informatsiooni edastamise eesmärki silmas pidades ei saa olla proportsionaalne reproduktsioonide avaldamine mahus, mis domineerib selgelt päevasündmust kajastava artikli üle. Kindlasti ei või reproduktsioonid moodustada lehekülje põhimotiivi. Seega hinnatakse teose ja kujutise suhet ning kujutisest väljapoole jäävad asjaolud (kujutise juures avaldatud artikkel) ei ole olulised. Kunstiteoste reprodutseerimise kohta ajaleheväljaannetes on Eesti Autorite Ühing ja Eesti Ajalehtede Liit kokku leppinud hea tava reeglid.
Arhitektuuriteosed
Autoriõiguse seaduses on toodud loetelu teose liikidest, millele tekib autoriõigus: arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm); projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid; arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm); arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm); linnaehitusansamblid ja -kompleksid. Autoriõigus tekib ka teose loomise vahe-etappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis). Arhitektuuriteose autoriõigusega kaitstavuse hindamisel tuleb lähtuda järgmistest kriteeriumidest: kunstivaldkond, originaalsus, loomingulisus ja objektiivne vorm. Arhitektide autoriõigused on sarnased kirjandus- ja muusikateoste autorite õigustega. Autoriõigusega ei ole kaitstavad: elektri-, ventilatsiooni- ja kütteprojektid, tehnilised sõlmed, tugevusarvutused jne; elemendid, mis ei ole originaalsed (tüüpuksed – aknad, tehnilis-konstruktsioonilised lahendused); üldtuntud arhitektuursed lahendused (näiteks nelinurkne põhiplaan või põhimõte, kus magamistoa kõrval asetseb vannituba).
Planeeringud
Planeering kui arhitektuurivaldkonna üks liike on intellektuaalse tegevuse tulemus. Planeeringud on autoriõigusega kaitstavad juhul, kui tegemist on planeeringu sellise faasiga, mil teda võib lugeda haldusakti projektiks. Samas võib väita, et need planeeringud, mis on käsitletavad haldusaktidena, ei ole kaitstavad autoriõigusega, kuna autoriõiguse seaduse § 5 sätestab, et autoriõigus ei laiene haldusaktidele.  Siinkohal võib tekkida küsimus, millal lugeda planeeringut haldusaktiks ja millal mitte? Planeeringut võib lugeda õigusaktiks pärast seda, kui ta on seadusega ettenähtud tingimustel vastu võetud. Õigusakti üheks tunnuseks on, et ta vormistatakse kirjalikult kindlatele nõuetele vastavalt ning avaldatakse kehtestatud korras. Järelikult enne planeeringu jõustumise aluseks oleva õigusakti (näiteks kohaliku omavalitsuse volikogu otsus) jõustumist on planeering kaitstav autoriõigusega. Pärast planeeringu jõustumist ametlikus korras ei ole see enam autoriõigusega kaitstav, mis tähendab, et vastuvõtja võib planeeringut muuta ja täiendada autorilt luba küsimata.
Disain
Disaini saab intellektuaalse omandina käsitleda kahes kontekstis: graafiline disain ja tööstusdisainlahendus. Esimene neist on seotud  autoriõigusega: maalikunstiteosed, graafiline disain, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid, disaini- ja moekunstiteosed. Tööstusdisainilahendus saab õiguskaitse konkreetse kandega vastavas riiklikus või rahvusvahelises registris. Kaitstakse ainult idee vormi, mitte ideed ennast. Disainikaitse tulem:

  • autori mittevaralised õigused (õigus otsustada autori nime avalikustamise üle);
  • ainuõigus ise valmistada disainilahenduse järgi tooteid, neid levitada, müüa jne;
  • õigus keelata teistel ilma loata valmistada identse või äravahetamiseni sarnase disainilahenduse järgi tooteid, neid levitada, müüa jne;
  • õigus nõuda õiguste rikkumise lõpetamist, rikkumise tagajärgede kõrvaldamist ja rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist.
Kirjandus
Autoriõigusega on kaitstud kirjandusteosed, tõlked, raamatuillustratsioonid ja kujundus. Autoriõigusega on kaitstud ka teose originaalsed pealkirjad. Kui kirjandusteose autoriõigus on lõppenud, ei too see kaasa tõlgete õiguste lõppemist. Autori tekstide tehnilist laadi toimetamine ei ole aluseks ühise autorsuse tekkimisele. Honorar (litsentsitasu) lepitakse kokku autori ja kirjastaja vahel, sest seadused honoraride suurust ei määra. Kui kirjandusteos soovitakse avaldada internetis, peab selleks olema autori nõusolek. Kirjastamise puhul tuleb arvestada vaba kasutuse reeglitega. Tsiteerimine ja refereerimine on lubatud ainult motiveeritud mahus ja kohustuslik on viidata kasutatud teosele. Ajakirjanduse tarvis on välja töötatud refereerimise ja kunstiteoste kasutamise hea tava. Autoril on õigus saada tasu teose rahvaraamatukogudest laenutamisel ja reprograafilise reprodutseerimise eest. Kirjastajatel on õigus saada hüvitist reprograafilise reprodutseerimise eest. Tasu maksmisega tegeleb Autorihüvitusfond.
Kunst
Autoriõiguse tähenduses loetakse kunstiteoseks igasugust kunstilist väljendust, mis on originaalne ja väljendatud tajutavas vormis. Seega on kunstiteoseks nii lapse esimesed sirgeldused kui kunstnike teosed. Teose autoriõigus ja omandiõigus ei ole omavahel seotud. Isegi kui isikule kuulub teose originaal, ei täheda see, et tal on õigus otsustada, kuidas kunstiteost levitatakse või millistes väljaannetes avaldatakse. Autoriõigused kuuluvad teose autorile ka peale teose originaali omandiõiguse üleminekut. Samuti on kunstnikul õigus otsustada, millisel moel tema teost muudetakse ja täiendatakse. Kui kunstniku surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat, sellist kohustust enam ei ole. Kunstniku au ja väärikust kaitstakse tähtajatult. Kunstiteose omanikul on õigus originaali eksponeerida autorilt luba küsimata. Kunstiteoste autoritel, kelle töid müüakse galeriides ja oksjonitel, on õigus saada tasu 5% müügihinnast igakordse müügi puhul. Tasu maksab galerii või edasimüüki korraldanud isik.
Muusika avalik esitamine
Muusikateoste avaliku esitamise õigus on seotud mõistega avalik koht. Seega kodus muusika esitamisele ei kohaldata muusika avaliku esitamise reegleid. Muusika avaliku esitamisega kaasnevad teatavad õiguslikud tagajärjed. Autoriõiguse seaduse kohaselt on avalik esitamine teose ettekandmine kas vahetult (elavas esituses) või kaudselt mis tahes tehnilise vahendi või protsessi (raadio, televiisor, plaadi-, kasseti-, CD-mängija jms) vahendusel üldsusele avatud kohas. Üldsusele avatud kohaks autoriõiguse seadus tähenduses loetakse territooriumi, ehitist või ruumi, mis on antud üldiseks kasutamiseks või kuhu sellise koha omanik või valdaja võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, teater, kontserdisaal, kino, klubi, diskoteek, kauplus, restoran, baar, kohvik, hotell jt sarnased kohad). Autoritelt saadud luba muusika avalikuks esitamiseks puudutab ainult autori õigusi. Kui avalikuks esitamiseks kasutatakse fonogramme, tuleb kasutajal nende eest esitajatele ja fonogrammitootjatele samuti tasu maksta. Muusikateoste avalikuks esitamiseks tuleb saada luba Eesti Autorite Ühingult. Esitajatele ja fonogrammitootjatele tuleb maksta õiglast tasu fonogrammide avaliku esitamise eest.