Autor

Teose autoriks saab Eestis olla ainult füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on teose loonud.

Isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks .

Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on autoriõigus sellele teosele. Sel ajal, mil autor hoiab oma anonüümsust, teostab tema varalisi õigusi see isik, kes õiguspäraselt avaldas teose.

Teose võib luua üks isik või mitu isikut ühiselt. Mitme isiku ühine panustamine teose loomisse toob kaasa ühise autorsuse.

Ühisel autorsusel on kaks liiki – ühisautorsus ja kaasautorsus:

  1. ühisautorsus tekib juhul, kui teos moodustab ühe jagamatu terviku;
  2. kaasautorsus tekib juhul, kui teos koosneb iseseisva tähendusega osadest, mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. Iseseisev tähendus on sellisel teose osal, mida saab kasutada sõltumatult teose teistest osadest.

Igale kaasautorile kuulub autoriõigus nii teosele tervikuna kui ka tema poolt loodud teose osale.

Kollektiivseks teoseks loetakse teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all.

Juriidiline isik Eesti õiguses autoriks olla ei saa. Samas võivad juriidilisele isikule, kas seaduse või lepingu alusel kuuluda nii autori varalised kui ka isiklikud autoriõigused.

Autori varalised õigused

Autoriõigus teosele tekib teose loomisega

Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused.

Üldreeglina tekivad nii isiklikud (moraalsed) kui ka varalised õigused teose vahetul loojal – autoril, kuid mõned varalised õigused võivad seadusega üle minna teisele isikule (näiteks tööandjale). Autor teostab oma varalisi ja isiklikke õigusi kas iseseisvalt (näiteks sõlmides lepingu kirjastusega) või autorite organisatsiooni (näiteks Eesti Autorite Ühingu) kaudu kollektiivselt.

Autori isiklikud ehk moraalsed õigused

Autoriõiguse seaduse kohaselt on teose autoril:

  1. õigus teose autorsusele;
  2. õigus autorinimele;
  3. õigus teose puutumatusele;
  4. õigus teose lisadele;
  5. õigus autori au ja väärikuse kaitsele;
  6. õigus teose avalikustamisele;
  7. õigus teose täiendamisele;
  8. õigus teos tagasi võtta;
  9. õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.

Autori isiklikud õigused on autori isiksuse üheks väljenduseks ja neid loetakse autoriga lahutamatult seotuiks.

Tuleb teha vahet autorsuse ja õiguse autorsuse vahel. Autorsus on hüve, mis kestab üle aegade.

Autori varalised õigused

Kui autori isiklikud õigused peavad kindlustama autorile au ja kuulsuse, siis varalised õigused raha ja ülalpidamise.

Autori varalisi õigusi võib nii  loovutada kui ka anda luba ehk litsents nende kasutamiseks teiste isikute poolt.

Olulisemad autori varalised õigused on järgmised:

  1. õigus teose reprodutseerimisele;
  2. õigus teose levitamisele;
  3. õigus teost avalikult esitada;
  4. õigus teost tõlkida;
  5. õigus teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) või muid kohandusi (õigus teose töötlemisele);
  6. õigus teost üldsusele edastada raadio, televisiooni, satelliidi kaudu või taasedastada kaabellevivõrgu kaudu;
  7. õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele;
  8. õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke;
  9. õigus teoseid üldsusele näidata.

Autoril on seaduse alusel õigus saada autoritasu selle eest, et ta lubab teistel isikutel nimetatud õigusi kas üksikult või oma kogumis kasutada.

Veel on autoritel või nende õiguste omajatel :

  • õigus lisada teosele ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile tehnilisi kaitsemeetmeid;
  • õigus lisada teosele või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile õiguste teostamist käsitlev teave.

 

Töökohustuste korras loodud teosed

Kui otseste tööülesannete käigus luuakse teos, siis lähevad varalised õigused üle tööandjale. Tööandja ja töötaja vahelise lepinguga võib aga ette näha, et varalised õigused ei lähe üle tööandjale.

Samasugune säte kehtib ka avalikus teenistuses loodud teoste kohta, kus varalised õigused lähevad üle riigile.

Autori isiklike õiguste osas tuleb kokku leppida eraldi. Kui tööandja ja töötaja vahel mingit kokkulepet ei ole, siis eeldatakse, et kõik isiklikud õigused kuuluvad autorile.

Autoriõigus ja omandiõigus

Tuleb teha selget vahet autoriõiguse ja omandiõiguse kui asjaõiguse ühe liigi vahel.

Autoriõigust eristab omandiõigusest mitu fundamentaalset tunnust:

  • kaitse territoriaalne iseloom;
  • tähtajalisus;
  • õiguste erinev iseloom.

Autoriõiguse kehtivus

Üldreeglina kehtib autoriõigus autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma. Kui teos on loodud ühiselt, siis kehtib autoriõigus viimasena elus oleva autori eluajal ning 70 aastat pärast tema surma.

Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis saab teos kaitse üldise tähtaja raames.

Teost, mille suhtes autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud, võivad vabalt kasutada kõik isikud, järgides  autoriõiguse seaduse ning muinsuskaitseseaduse sätteid.

Autoriõiguse organisatsioonid Eestis

Eesti Audiovisuaalautorite Liit

Aadress: Uus 3, 10111 Tallinn

Telefon: 64 641 82; 64 640 44

E-post: kinoliit@online.ee

http://www.eau.org

 

Eesti Autorite Ühing

Aadress: Lille 13, 10614  Tallinn

Telefon: 66 843 60

E-post: eau@eau.org

http://www.eau.org

 

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon

Aadress:  Laki 25, 12915 Tallinn

Telefon:  60 009 26; 60 009 27

E-post: anti-piracy@eako.eeerik@eako.ee

http://www.eako.ee

 

Eesti Esitajate Liit

Aadress: Tulika 19, 10613 Tallinn

Telefon: 65 051 71

E-post: eel@eel.ee

http://www.eel.ee

 

Eesti Fonogrammitootjate Ühing

Aadress: Endla 3-6101, 10122 Tallinn

Telefon: 61 401 82

E-post: efy@efy.ee

http://www.efy.ee

 

Eesti Teatri Agentuur

Aadress: Väike – Karja 12, 10140 Tallinn

Telefon:  62 823 42, 62 823 30

E-post: info@teater.ee

http://www.teater.ee/

 

 

 

Eestis tegelevad intellektuaalse omandi teemadega  järgmised ametiasutused:

Justiitsministeerium
eraõiguse talitus
Aadress: Tõnismägi 5a, 15191 Tallinn

Telefon: 62 081 00

E-post: info@just.ee
http://www.just.ee

Patendiamet 
Aadress: Toompuiestee 7, 15041 Tallinn

Telefon: 62 779 11

E-post: Vastuvoett@epa.ee

http://www.epa.ee

Põllumajandusamet
Sordiosakond
Aadress: Vabaduse plats  4, 71020 Viljandi

Telefon: 43 512 40

E-post: sort@pma.agri.ee
http://www.pma.agri.ee

Autoriõiguse organisatsioonid maailmas

Autoriõiguse organisatsioonide arv maailmas ulatub mitmesajani, seepärast on alljärgnevalt esitatud info  katusorganisatsioonide kohta.

 

Autorid

International Confederation of Societes of Authors and Composers (CISAC) 

Autorite ja Heliloojate Ühingute Rahvusvaheline Konföderatsioon

www.cisac.org

 

Fonogrammitootjad

International Federation of the Phonographic Industry (IFPI) 

Rahvusvaheline Fonogrammitootjate Ühing

www.ifpi.org

 

Esitajad

Societies Council for the Collective Management of Performers Rights (SCAPR) 

Esitajate ühendusi ülemaailmselt ühendav organsatsioon

www.scapr.org/

Intellektuaalse omandiga tegelevad peamised organisatsioonid maailmas:

 

World Intellectual Property Organization (WIPO)
Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon
www.wipo.int

International Intellectual Property Alliance (IIPA)
Rahvusvaheline Intellektuaalomandi Liit
www.iipa.com

Autoriõigusega kaasnevad õigused

Autoriõigusega kaasnevad õigused kitsamas tähenduses hõlmavad kolme õiguste omajate rühma õigusi, kelleks on esitajad, fonogrammitootjad ning ringhäälinguorganisatsioonid.

Loodud resultaadile ehk autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile on õigused:

  1. teose esitajal;
  2. fonogrammitootjal;
  3. raadio- ja televisiooniorganisatsioonil;
  4. filmi esmasalvestuse tootjal;
  5. isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose;
  6. isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande.

Esitajad

Teose esitajaks loetakse näitlejat, lauljat, muusikut, tantsijat, muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid.

Vastavalt autoriõiguse seadusele tekivad teose esitajal esituse suhtes isiklikud ja varalised õigused.

Teose esitaja isiklikeks õigusteks on õigus esituse autorsusele, õigus esitajanimele, õigus esituse puutumatusele ning õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes.

Fonogrammitootjad

Fonogrammid on objektid, kuhu on salvestatud teose esitusest või loodusest lähtuv heli või ükskõik mis muu heli, mida on võimalik tehnilise seadme abil tajuda, reprodutseerida või muul viisil edastada.

Fonogrammi (helisalvestise) tootja autoriõiguse seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne õiguspärane salvestamine.

Fonogrammitootjatele kuulub õigus lubada ja keelata fonogrammi või selle koopia:

  • mis tahes vormis ja mis tahes viisil reprodutseerimist ehk kopeerimist;
  • importimist;
  • üldsusele levitamist;
  • rentimist ja laenutamist;
  • üldsusele kättesaadavaks tegemist sellisel viisil, et isikud saavad fonogrammi kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.

Fonogrammitootjad võivad teostada oma õigusi individuaalselt või kollektiivselt ehk kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu. Fonogrammide avaliku esitamise eest tasu maksmiseks on võimalik pöörduda Eesti Fonogrammitootjate Ühingu Tallinnas asuvasse kontorisse ja piirkondlike esindajate poole. Lisainfo aadressil http://www.efy.ee.

Ringhäälinguorganisatsioonid

Raadio- ja televisiooniorganisatsioonil on ainuõigus lubada ja keelata:

  1. saate taasedastamine;
  2. saate salvestamine;
  3. saate salvestise reprodutseerimine vastavalt  raadio- ja televisiooniorganisatsiooni ning kasutaja vahelisele kokkuleppele.
  4. saate edastamine üldsusele juhul, kui selline edastamine toimub kohas, mis on üldsusele avatud sisenemistasu eest (pileti ostmine);
  5. saate salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad saadet kasutada nende poolt individuaalselt valitud ajal ja kohas;
  6. saate salvestise levitamine üldsusele.

Filmi esmasalvetuse tootjad

Salvestuse tootjal on ainuõigus lubada ja keelata:

  1. filmi originaali või selle koopia reprodutseerimine;
  2. filmi originaali või selle koopia levitamine üldsusele;
  3. filmi originaali või selle koopia rentimine või laenutamine;
  4. filmi originaali või selle koopia üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad filmi kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.

Film on audiovisuaalne teos või liikuvad kujutised koos neid saatvate helidega või ilma helideta, mis pole teos.

Andmebaasi tegijad

Andmebaas on teoste, andmete või muu materjali süstemaatiliselt või metoodiliselt korraldatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi.

Andmebaasi tegijaks on isik, kes on teinud olulise investeeringu kogudes, omandades, kontrollides, süstematiseerides või kättesaadavaks tehes andmebaasi sisuks olevaid andmeid.

Andmebaasi tegijale kuulub ainuõigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist. Samuti on tal õigus saada andmebaasi kasutamise eest poolte vahel kokkulepitud tasu.

Lisaks andmebaasi tegijale on õiguse ja samas ka keelud ette nähtud andmebaasi õiguspärasele kasutajale. Näiteks on andmebaasi õiguspärasel kasutajal õigus teha väljavõtteid ja taaskasutada üldsusele õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi sisuks olevaid mitteolulisi osi. Samas on tal keelatud kahjustada andmebaasis sisalduvate teoste või muu materjali suhtes tekkinud autoriõigust või autoriõigusega kaasnevaid õigusi.

Andmebaasi tegija õigused tekivad andmebaasi valmimise päeval, milleks on andmebaasi tegemise lõpetamise päev.

Teose tunnused

Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid.

Autoriõigusega kaitstava teose tunnused on järgmised:

  1. Teos peab olema originaalne;
  2. Teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas;
  3. Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis;
  4. Teose objektiivne vorm peab andma võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.

Ka suuliselt esitatud teos (näiteks loeng, ettekanne, kõne) on autoriõigusega kaitstav teos, sest Eesti seadus tunnustab teose suulist vormi.
Autoriõigusega kaitstavate teoste näidisloetelu on esitatud autoriõiguse seaduses.

Teose kasutamine

Teose kasutamine teiste isikute poolt on lubatud kas autori varaliste õiguste loovutamise teel  või litsentsi andmise teel.

Kõikidel õigustatud subjektidel on samad võimalused oma õiguste kasutamiseks, olenemata sellest, kas tegu on autori endaga või tema õigusjärglasega (tööandja, riik, pärija).

Litsentsi liikideks on:

  1. lihtlitsents – litsentsiandjale jäävad samad õigused ja ta võib neid anda kolmandatele isikutele;
  2. ainulitsents – teost võib kasutada ainult see isik, kellele niisugune luba on litsentsiandja poolt antud. Autoril endal puudub õigus teost kasutada;
  3. all-litsents – litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele teose kasutajale. All-litsentsi saab anda vaid algse litsentsiandja nõusolekul.

Autorileping

Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks. Autorilepingu alusel annab autor või tema õigusjärglane teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks.
Autorilepingu liigid on:

  • autorileping juba olemasoleva teose kasutamiseks. Sellisele lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse litsentsilepingu sätteid ja autoriõiguse seaduse erisätteid;
  • autorileping uue teose loomiseks ja kasutamiseks. Sellisele tellimuslepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse töövõtulepingu sätteid ja autoriõiguse erisätteid.

Autorilepingu sisuks on need lepingu tingimused, milles pooled kokku lepivad.
Eeldatakse, et autorileping sisaldab vähemalt kokkulepet järgmistes tingimustes:

  1. teose kirjeldus;
  2. kas õigused loovutatakse või antakse litsents;
  3. kui antakse litsents, siis litsentsilepingu liik;
  4. all-litsentsi andmise õigus;
  5. teose kasutamise viis;
  6. teose kasutamise territoorium;
  7. autorilepingu kehtivuse tähtaeg;
  8. teose kasutamise algustähtaeg;
  9. autoritasu suurus, selle maksmise viis, väljamaksmise tähtaeg ja kord.

Üldreegel on, et autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.
Eraldi võimalus on ette nähtud lihtlitsentsi puhul. Lihtlitsentsi andmine võib olla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Autorilepingu kehtivuse tähtaeg määratakse poolte kokkuleppel.

Teose vaba kasutamine

Teise isiku loodud teost võib kasutada ilma autori eelneva nõusolekuta vaid autoriõiguse seaduses ettenähtud tingimustel. Autori varalisi õigusi on seadusega piiratud ühiskonna huvides. Piiratud on vaid varalisi, mitte isiklikke õigusi.

Kõik isikud võivad vabalt kasutada teost, mille suhtes on autoriõiguse kehtivuse tähtaeg lõppenud.

Teose vaba kasutamine võib toimuda ainult juhul, kui:

  1. selline vaba kasutamise võimalus on seaduses otseselt ette nähtud;
  2. selline kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega;
  3. selline kasutamine ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huvisid.

Autoriõiguse seaduse kohaselt on lubatud füüsilisel isikul teise isiku õiguspäraselt avaldatud teost ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta kasutada, kui seda tehakse isiklikeks vajadusteks ning sellega ei taotleta ärilisi eesmärke.

Tuleb aga tähele panna, et ilma autori nõusolekuta pole lubatud isegi mitte enda jaoks kopeerida:

  1. arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoseid (näiteks ehitades endale meeldima hakanud individuaalmaja koopiat);
  2. piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid;
  3. elektroonilisi andmebaase (tavalisi andmebaase on lubatud kasutada);
  4. arvutiprogramme (välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel);
  5. reprograafilisel viisil noote.

Tsiteerimine ja refereerimine tagavad eelneva loomingu järjepidevuse kultuuris ja garanteerivad autoritele nende isiklike õiguste järgimise. Kirjandusteoste tsiteerimisel kasutatakse erilist kokkuleppelist märgisüsteemi, jutumärke. Tsiteerida saab aga ka muusikateoseid, kujutava kunsti teoseid, arhitektuuriteoseid jms.

Üksikute teoseliikide kaitse

Arvutiprogrammid

Arvutiprogrammi autoril on õigus arvutiprogrammi muutmiseks, reprodutseerimiseks, internetis levitamiseks, jne. Täiendava varalise õigusena on arvutiprogrammi autorile ette nähtud ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil.

Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast jaotatakse arvutitarkvara järgmiselt:

ärivara (commercialware);

jaosvara (shareware);

proovivara (trialware);

vabavara (freeware);

vaba tarkvara (free software);

avalik tarkvara (public domain software).

 

Vabavara ja vaba tarkvara

Tavapärane viis kaitsta oma õigusi ja sissetulekud tarkvaratootjana on litsentseerida programmid viisil, mis piirab võimalikult efektiivselt nende omavolilist levitamist.

Omandusliku tarkvara puhul võtab litsents kasutajalt igasuguse õiguse tarkvara ilma autori loata kopeerida, levitada ja muuta. Nende tingimuste rikkumisel on tegemist tarkvara autoriõiguste rikkumisega.

Vastandina võib tarkvara jaotada lihtsalt tasuta, tehes selle näiteks internetis kõgile kättesaadavaks ning loobudes igasugustest autoriõigustest.

 

Fotograafiateosed

Fotograafiateos on autoriõigusega kaitstav juhul, kui ta on originaalne. Seega loetakse pea iga foto autoriõigusega kaitstavaks. Fotodele kehtivad samuti vaba kasutuse reeglid, nt on füüsilisel isikul õigus teha enda tarbeks fotost koopia. Samuti on muuseumil või arhiivil õigus teha füüsilise isiku tellimusel kogusse kuuluvast fotost koopia.

 

Autoriõigusega kaitstud teose pildistamine

Füüsiline isik võib autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta teost reprodutseerida tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. Fotode internetis üldsusele kättesaadavaks tegemine on üks autori varalistest õigustest ning selle teostamiseks on vaja luba küsida autorilt.

 

Avalikus kohas asuva teose pildistamine

Füüsiline ja juriidiline isik võib üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuvat arhitektuuriteost, kujutava kunsti teost, tarbekunstiteost ja fotograafiateost reprodutseerida ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ning võib selle teose kujutist üldsusele suunata (nt internet) autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta.

 

Fotode, millel on jäädvustatud teos, kasutamine ajakirjanduses

Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele. Sealjuures on aga kohustuslik ära näidata kasutatud teose autori nimi, kui see on teosel näidatud, teose nimetus ning avaldamisallikas.

 

Arhitektuuriteosed

Autoriõiguse seaduses on toodud loetelu teose liikidest, millele tekib autoriõigus: arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm); projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid; arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm); arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm); linnaehitusansamblid ja -kompleksid. Autoriõigus tekib ka teose loomise vahe-etappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis).

 

Planeeringud

Planeering kui arhitektuurivaldkonna üks liike on intellektuaalse tegevuse tulemus. Planeeringud on autoriõigusega kaitstavad juhul, kui tegemist on planeeringu sellise faasiga, mil teda võib lugeda haldusakti projektiks. Planeeringut võib lugeda õigusaktiks pärast seda, kui ta on seadusega ettenähtud tingimustel vastu võetud. Pärast planeeringu jõustumist ametlikus korras ei ole see enam autoriõigusega kaitstav, mis tähendab, et vastuvõtja võib planeeringut muuta ja täiendada autorilt luba küsimata.

 

Disain

Disaini saab intellektuaalse omandina käsitleda kahes kontekstis: graafiline disain ja tööstusdisainlahendus. Esimene neist on seotud  autoriõigusega: maalikunstiteosed, graafiline disain, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid, disaini- ja moekunstiteosed. Tööstusdisainilahendus saab õiguskaitse konkreetse kandega vastavas riiklikus või rahvusvahelises registris. Kaitstakse ainult idee vormi, mitte ideed ennast.

 

Kirjandus

Autoriõigusega on kaitstud kirjandusteosed, tõlked, raamatuillustratsioonid ja kujundus. Autoriõigusega on kaitstud ka teose originaalsed pealkirjad. Kui kirjandusteose autoriõigus on lõppenud, ei too see kaasa tõlgete õiguste lõppemist. Autori tekstide tehnilist laadi toimetamine ei ole aluseks ühise autorsuse tekkimisele. Honorar (litsentsitasu) lepitakse kokku autori ja kirjastaja vahel, sest seadused honoraride suurust ei määra. Kui kirjandusteos soovitakse avaldada internetis, peab selleks olema autori nõusolek.

 

Kunst

Autoriõiguse tähenduses loetakse kunstiteoseks igasugust kunstilist väljendust, mis on originaalne ja väljendatud tajutavas vormis. Teose autoriõigus ja omandiõigus ei ole omavahel seotud. Isegi kui isikule kuulub teose originaal, ei täheda see, et tal on õigus otsustada, kuidas kunstiteost levitatakse või millistes väljaannetes avaldatakse. Kunstiteose omanikul on õigus originaali eksponeerida autorilt luba küsimata.

Kunstiteoste autoritel, kelle töid müüakse galeriides ja oksjonitel, on õigus saada tasu kuni 5% müügihinnast igakordse müügi puhul. Tasu maksab galerii või edasimüüki korraldanud isik.

 

Muusika avalik esitamine

Muusikateoste avaliku esitamise õigus on seotud mõistega avalik koht. Muusika avaliku esitamisega kaasnevad teatavad õiguslikud tagajärjed. Autoriõiguse seaduse kohaselt on avalik esitamine teose ettekandmine kas vahetult (elavas esituses) või kaudselt mis tahes tehnilise vahendi või protsessi (raadio, televiisor, plaadi-, kasseti-, CD-mängija jms) vahendusel üldsusele avatud kohas.

Autoritelt saadud luba muusika avalikuks esitamiseks puudutab ainult autori õigusi. Kui avalikuks esitamiseks kasutatakse fonogramme, tuleb kasutajal nende eest esitajatele ja fonogrammitootjatele samuti tasu maksta.

Muusikateoste avalikuks esitamiseks tuleb saada luba Eesti Autorite Ühingult

Esitajatele ja fonogrammitootjatele tuleb maksta õiglast tasu fonogrammide avaliku esitamise eest

Avalikustatud ja avalikustamata teosed

Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud teostele.

Avaldatud teos – teos, mille reprodutseeritud koopiad on autori poolt antud üldsusele kasutamiseks, seda nii, et üldsusel on võimalik sellega tutvuda või seda omandada.

Teose avaldamine – teose trükis väljaandmine, teose eksemplaride müügile panemine, teose rentimine, laenutamine jne. Teos loetakse avaldatuks ka siis, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud.

Üldsusele suunatud teos – teos, mis  on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud, taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud.

Avalikult esitatud teos – teos, mis on ette loetud, mängitud, tantsitud, näideldud või muul viisil ette kantud, siis loetakse see avalikult esitatuks.

Üldsusele näidatud teos – teos, mida või mille koopiat on demonstreeritud filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.

Edastatud teos – teos, mis on edastatud kaablita edastamise teel (raadio, televisiooni, satelliidi vahendusel), satelliidi kaudu. Taasedastamine aga võib toimuda ka kaabellevivõrgu vahendusel.

Kättesaadavaks tehtud teos –  teos, mis on üldsusele suunatud kaabli kaudu või kaablita suunamise teel sellisel viisil, et üldsus võib teost kasutada enda poolt valitud kohas ja ajal. Üldsusele avatud kohaks on näiteks tänav, park, teater, ühissõiduk, kauplus jne.

Teosed, mida ei kaitsta

Autoriõigusega ei ole kaitstavad:

  1. ideed, kujundid, mõisted, teooriad, protsessid, süsteemid, meetodid, kontseptsioonid, printsiibid, avastised, leiutised;
  2. rahvaloominguteosed;
  3. õigusaktid ja haldusdokumendid ning nende ametlikud tõlked;
  4. kohtulahendid ning nende ametlikud tõlked;
  5. riigi ametlikud sümbolid ja organisatsioonide sümboolika;
  6. päevauudised;
  7. faktid ja andmed;
  8. ideed ja põhimõtted, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid.

17. märts 2016 Keskerakond peab autoriõiguse rikkumise eest maksma fotograafile tuhandeid eurosid

err.ee uudised : Harju maakohus mõistis fotograaf Jill Greenbergi autoriõiguse rikkumise eest Keskerakonnalt välja 2800 eurot ja Kesknädalat väljaandvalt MTÜ-lt Vaba Ajakirjandus 9800 eurot.

Tüli tekitas Greenbergi nutva väikelapse foto, mida kasutati 2011. aastal Ärma talu vastases reklaamikampaanias.

Greenberg tahtis kahju hüvitiseks üle 57 000 euro, kuna tema hinnangul rikuti tema varalisi õigusi ehk kasutati fotot autorilt luba küsimata.

Lisaks muudeti fotot, kuid autori loata tema loomingu muutmine on vastuolus autoriõigusega

Korduma kippuvad küsimused

Tahan teha internetiraadiot.

Internetiraadio jaoks riiklikku tegevusluba ei ole vaja. Arvestama peate muusikateoste kasutamisega seotud kuludega.

Kas Eesti postmarkide koopiaid võib kasutada?

Postmargi kujundus on autoriõigusega kaitstav teos ja selle autoriõigused kuuluvad üldjuhul Eesti Postile. Seega võib postmarkide koopiaid kasutada ainult isiklikuks kasutamiseks ja õppetöös. Internetis üldsusele kättesaadavaks teha neid ilma Eesti Posti nõusolekuta ei saa.

Minu raamat on raamatukogudes. Kui keegi on laenanud raamatut, kas siis laekub kohe autorile tasu?

Hüvitise saamiseks tuleb teha avaldus Autorihüvitusfondile (www.ahf.ee) ning tasu jaotus toimub rahvaraamatukogude eelmise aasta laenutusaktiivsuse järgi.

Kas kaanekujundust loetakse kollektiivse teose osaks?

Kaanekujundus on iseseisev teos. Kollektiivseks teoseks on näiteks ajaleht ja ajakiri.