Autori leping

Autorilepingute üldregulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusestvõlaõigusseaduse lepinguõiguse üldsätetest, võlaõigusseaduse 18. peatükist (litsentsileping) ja 36. peatükist (töövõtuleping) ja autoriõiguse seaduse VII peatükist. 

Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks. Autorilepingu alusel annab autor või tema õigusjärglane teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks. Seda kõike aga lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras.

Autorilepingu liigid on:

  • autorileping juba olemasoleva teose kasutamiseks. Sellisele lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse litsentsilepingu sätteid ja autoriõiguse seaduse erisätteid;
  • autorileping uue teose loomiseks ja kasutamiseks. Sellisele tellimuslepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse töövõtulepingu sätteid ja autoriõiguse erisätteid. Autor peab sellise lepingu üldreeglina täitma isiklikult. See tähendab, et teose loomiseks saab teisi isikuid kaasata vaid teise lepingupoole nõusolekul.

Autorilepingu sisuks on need lepingu tingimused, milles pooled kokku lepivad.
Eesti õiguse kohaselt eeldatakse, et autorileping sisaldab vähemalt kokkulepet järgmistes teose kasutamise tingimustes:

  1. teose kirjeldus (teose vorm, teose maht, nimetus jms);
  2. kas õigused loovutatakse või antakse litsents;
  3. kui antakse litsents, siis litsentsilepingu liik (liht- või ainulitsentsileping);
  4. all-litsentsi andmise õigus;
  5. teose kasutamise viis (näiteks trükis välja andmine, tõlkimine, salvestamine jne);
  6. teose kasutamise territoorium (Eesti, Euroopa Liit, kogu maailm jne);
  7. autorilepingu kehtivuse tähtaeg;
  8. teose kasutamise algustähtaeg;
  9. autoritasu suurus, selle maksmise viis (protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist vms), väljamaksmise tähtaeg ja kord.

Üldreegel on, et autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi tunnuseks on see, et leping peab olema omakäeliselt alla kirjutatud. Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui kumbki lepingupool on lepingu vahetult allkirjastanud või vahetanud mõlema poole poolt allkirjastatud lepingudokumente või kirju .

Kirjaliku vormiga on võrdsustatud lepingu elektrooniline vorm. Elektroonilises vormis leping peab olema tehtud püsivat taasedastamist võimaldaval viisil, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema nende isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud.

Poolte kokkuleppel võib lepingu ka notariaalselt tõestada. Kaasnevate kulude kandmises lepivad pooled sel juhul omavahel kokku.

Eraldi võimalus on ette nähtud lihtlitsentsi puhul. Lihtlitsentsi andmine võib olla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid. Sellise lepinguvormi erinevus kirjalikust lepingust on see, et ei nõuta omakäelist allakirjutamist.
Selles vormis lepingu vormistamine võib toimuda näiteks e-kirjade vahetamise teel.

Autorilepingu kehtivuse tähtaeg määratakse poolte kokkuleppel.
Autori garantiiks on võlaõigusseaduse üld- ja erisätted lepingust ühepoolse taganemise ja lepingu ülesütlemise kohta. Näiteks tähtajatu litsentsilepingu võib kumbki pool üles öelda, teatades teisele poolele ette vähemalt ühe aasta. Tähtajalisest lepingust on keerulisem taganeda või loobuda. Kui mõlemad pooled on nõus, siis on võimalik leping lõpetada  ka poolte kokkuleppel enne selles fikseeritud tähtaega.
Teose kasutamise algustähtaeg ei või olla rohkem kui üks aasta alates autori poolt teose kasutajale üleandmisest. Lepinguga  on võimalik ette näha ka pikem tähtaeg. Selle sätte eesmärk on olla autorile garantiiks juhul, kui kasutaja viivitab teose kasutamise alustamisega.