Korduma kippuvad küsimused

Tahan teha internetiraadiot.

Internetiraadio jaoks riiklikku tegevusluba ei ole vaja. Arvestama peate muusikateoste kasutamisega seotud kuludega.

Kas Eesti postmarkide koopiaid võib kasutada?

Postmargi kujundus on autoriõigusega kaitstav teos ja selle autoriõigused kuuluvad üldjuhul Eesti Postile. Seega võib postmarkide koopiaid kasutada ainult isiklikuks kasutamiseks ja õppetöös. Internetis üldsusele kättesaadavaks teha neid ilma Eesti Posti nõusolekuta ei saa.

Minu raamat on raamatukogudes. Kui keegi on laenanud raamatut, kas siis laekub kohe autorile tasu?

Hüvitise saamiseks tuleb teha avaldus Autorihüvitusfondile (www.ahf.ee) ning tasu jaotus toimub rahvaraamatukogude eelmise aasta laenutusaktiivsuse järgi.

Kas kaanekujundust loetakse kollektiivse teose osaks?

Kaanekujundus on iseseisev teos. Kollektiivseks teoseks on näiteks ajaleht ja ajakiri.

Ettevõttes töötab teadustöötaja ja ta teeb tööd töölepingu alusel. Kellele kuuluvad teadustöö autoriõigused?

Kui tegemist on tööülesande käigus loodud teosega, siis varalised õigused kuuluvad tööandjale, vt www.autor.ee/autori-oigused

Ühele veebilehele on minu tehtud pildid lisatud. Mis ma teha saan?

Autoriõiguse omajal on õigus nõuda teoste kasutamise lõpetamist, sh internetilehelt eemaldamist. Pöörduge kodulehe omaniku poole ja nõudke piltide eemaldamist.

Kas kõrgkooli õppejõud võib kasutada veebis olevat fotot illustreerival eesmärgil ja motiveeritud mahus oma õppematerjalis?

Jah võib, kui see toimub õppe-eesmärgil. Õpiku kirjastamine ei ole õppe-eesmärk ja selliseks kasutamiseks peab küsima autoriõiguse omajalt nõusoleku.

Kas on vaja autori nõusolekut, kui tahetakse filmida film kirjandusteose järgi?

Jah, sest tegemist on tuletatud teose loomisega. Autoriõigus kehtib autori eluiga + 70 aastat.

Toodan lastemööblit, kas saan oma tooteid kaitsta autoriõigusega?

Tööstustoodangu õiguskaitse toimub läbi tööstusdisainilahenduse registreerimise, vt Tööstusdisain

Seadused ja konventsioonid

Intellektuaalse omandi valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ehk konventsioonid  ja Euroopa Liidu  dokumendid.

Rahvusvahelised lepingud omavad tähtsust kahel olulisel põhjusel:

  • Eesti siseriiklikud seadused peavad olema kooskõlas nende rahvusvaheliste lepingutega, millega Eesti on ühinenud;
  • kui selline kooskõla puudub, siis saab oma õiguste teostamisel ja kaitsel taotleda rahvusvahelise lepingu sätete kohaldamist otse.

Autoriõigus

Eesti Vabariigi põhiseaduse  § 39 sätestab, et autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.
Autoriõigusega seonduvat reguleerib Eestis autoriõiguse seadus (AutÕS), mis võeti vastu 11.11.1992 ja kehtib alates 12.12.1992.Eesti Vabariigi Valitsuse õigusaktid autoriõiguse valdkonnas on järgmised: Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning  kord
Teose reprograafilise reprodutseerimise tasu ilukirjanduse ning teadus- ja õppekirjanduse autorite ja kirjastajate vahel jaotamise määrad ning tasu maksmise kord
Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886), millega Eesti Vabariik ühines 1927. aastal ja taasühines 26. oktoobril 1994.Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisa 1C Intellektuaalse omandi õiguste kaubandusaspektide leping  ehk lühendina TRIPS-leping (Agreement on Trade Related Aspects of Intellectual Property Rights). Eesti Vabariik ühines WTO-ga 1999. aastal. WIPO autoriõiguse leping (WCT, 1996), millele Eesti Vabariik kirjutas alla 1997. aastal ja mis jõustus Eesti suhtes aastal 2010. Ülemaailmne autoriõiguse konventsioon (Universal Copyright Convention, 1952). NSV Liit ühines sellega 1973. aastal, Eesti Vabariik sellega ühinenud ei ole. ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni (1948) artikkel 27 lg 2, mis sätestab, et  igal inimesel on õigus teaduslikest töödest, kunsti- ja kirjandusteostest, mille autoriks ta on, tulenevate mittevaraliste ja varaliste huvide kaitsele. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 15, mis sätestab, et paktist osavõtvad riigid tunnustavad iga inimese õigust saada kaitset moraalsetele ja materiaalsetele huvidele, mis on tekkinud seoses mis tahes teadus-, kirjandus- või kunstiteostega, mille autoriks ta on. Autoriõiguse küsimused on Justiitsministeeriumi valitsemisalas.
Kõik inimesed on autorid, ainult suurem osa neist ei tea seda
Professor Heiki Pisuke