Korduma kippuvad küsimused

Tahan teha internetiraadiot.

Internetiraadio jaoks riiklikku tegevusluba ei ole vaja. Arvestama peate muusikateoste kasutamisega seotud kuludega.

Kas Eesti postmarkide koopiaid võib kasutada?

Postmargi kujundus on autoriõigusega kaitstav teos ja selle autoriõigused kuuluvad üldjuhul Eesti Postile. Seega võib postmarkide koopiaid kasutada ainult isiklikuks kasutamiseks ja õppetöös. Internetis üldsusele kättesaadavaks teha neid ilma Eesti Posti nõusolekuta ei saa.

Minu raamat on raamatukogudes. Kui keegi on laenanud raamatut, kas siis laekub kohe autorile tasu?

Hüvitise saamiseks tuleb teha avaldus Autorihüvitusfondile (www.ahf.ee) ning tasu jaotus toimub rahvaraamatukogude eelmise aasta laenutusaktiivsuse järgi.

Kas kaanekujundust loetakse kollektiivse teose osaks?

Kaanekujundus on iseseisev teos. Kollektiivseks teoseks on näiteks ajaleht ja ajakiri.

Ettevõttes töötab teadustöötaja ja ta teeb tööd töölepingu alusel. Kellele kuuluvad teadustöö autoriõigused?

Kui tegemist on tööülesande käigus loodud teosega, siis varalised õigused kuuluvad tööandjale, vt www.autor.ee/autori-oigused

Ühele veebilehele on minu tehtud pildid lisatud. Mis ma teha saan?

Autoriõiguse omajal on õigus nõuda teoste kasutamise lõpetamist, sh internetilehelt eemaldamist. Pöörduge kodulehe omaniku poole ja nõudke piltide eemaldamist.

Kas kõrgkooli õppejõud võib kasutada veebis olevat fotot illustreerival eesmärgil ja motiveeritud mahus oma õppematerjalis?

Jah võib, kui see toimub õppe-eesmärgil. Õpiku kirjastamine ei ole õppe-eesmärk ja selliseks kasutamiseks peab küsima autoriõiguse omajalt nõusoleku.

Kas on vaja autori nõusolekut, kui tahetakse filmida film kirjandusteose järgi?

Jah, sest tegemist on tuletatud teose loomisega. Autoriõigus kehtib autori eluiga + 70 aastat.

Toodan lastemööblit, kas saan oma tooteid kaitsta autoriõigusega?

Tööstustoodangu õiguskaitse toimub läbi tööstusdisainilahenduse registreerimise, vt Tööstusdisain

Esitajad

Teose esitajaks autoriõiguse seaduse tähenduses loetakse näitlejat, lauljat, muusikut, tantsijat, muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid.

Teose esitajal tekivad esituse suhtes isiklikud ja varalised õigused.
Teose esitaja isiklikeks õigusteks on õigus esituse autorsusele, õigus esitajanimele, õigus esituse puutumatusele ning õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes.

Selleks, et anda enda varalisi õigusi teistele kasutada, peab esitaja andma eelneva kirjaliku nõusoleku. Seega on teose esitajal ainuõigus ise kasutada, lubada kasutada ja keelata kasutada teose esitust ning saada poolte vahel kokkulepitud tasu sellise kasutamise eest.

Muuhulgas on teose esitaja nõusolek vajalik:

  • seni fikseerimata esituste salvestamiseks;
  • esituste raadio, televisiooni või satelliidi vahendusel edastamiseks;
  • esituse suunamine üldsusele väljaspool paika, kus esitus toimub;
  • esituse salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saaksid esitust kasutada enda poolt valitud kohas ja ajal (internet);
  • esituse heli ja kujutise eraldi kasutamine juhul, kui need on salvestatud koos ja moodustavad ühtse terviku;
  • esituse salvestise reprodutseerimine (koopia valmistamine);
  • salvestise levitamine üldsusele;
  • esituse salvestise rentimine ja laenutamine.

 

Audiovisuaalse teose loomisel on teose produtsendil, kas individuaalse või kollektiivse lepingu alusel õigus teost rentida, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud. Teose esitajal säilib õigus saada õiglast tasu.

 

Lisaks eelpool loetletud õigustele on teose esitajal õigus saada tasu kui  kaubanduslikul eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni (koopiat) kasutatakse raadios või televisioonis või muude tehniliste vahendite kaudu üldsusele suunamiseks. Nimetatud õigust teostavad esitajad koos fonogrammitootjatega.

Kõik inimesed on autorid, ainult suurem osa neist ei tea seda
Professor Heiki Pisuke