Millised arhitektuuriteosed on autoriõigusega kaitstavad?
Autoriõiguse seaduses on toodud loetelu teose liikidest, millele tekib autoriõigus: arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm); projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid; arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm); arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm); linnaehitusansamblid ja -kompleksid. Autoriõigus tekib ka teose loomise vahe-etappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis). Arhitektuuriteose autoriõigusega kaitstavuse hindamisel tuleb lähtuda järgmistest kriteeriumidest: kunstivaldkond, originaalsus, loomingulisus ja objektiivne vorm. Arhitektide autoriõigused on sarnased kirjandus- ja muusikateoste autorite õigustega.

Autoriõigusega ei saa kaitsta ideid, meetodeid, fakte, andmeid, printsiipe, kujundideid, kontseptsioone, rahvaloominguteosed, tehnilisi lahendusi. Autoriõigusega ei ole kaitstavad: elektri-, ventilatsiooni- ja kütteprojektid, tehnilised sõlmed, tugevusarvutused jne; elemendid, mis ei ole originaalsed (tüüpuksed – aknad, tehnilis-konstruktsioonilised lahendused); üldtuntud arhitektuursed lahendused (näiteks nelinurkne põhiplaan või põhimõte, kus magamistoa kõrval asetseb vannituba).

Kas planeeringud on kaitstavad autoriõigusega?
Planeering kui arhitektuurivaldkonna üks liike on intellektuaalse tegevuse tulemus. Planeeringud on autoriõigusega kaitstavad juhul, kui tegemist on planeeringu sellise faasiga, mil teda võib lugeda haldusakti projektiks. Samas võib väita, et need planeeringud, mis on käsitletavad haldusaktidena, ei ole kaitstavad autoriõigusega, kuna AutÕS § 5 sätestab, et autoriõigus ei laiene haldusaktidele.  Siinkohal võib tekkida küsimus, millal lugeda planeeringut haldusaktiks ja millal mitte? Planeeringut võib lugeda õigusaktiks pärast seda, kui ta on seadusega ettenähtud tingimustel vastu võetud. Õigusakti üheks tunnuseks on, et ta vormistatakse kirjalikult kindlatele nõuetele vastavalt ning avaldatakse kehtestatud korras. Järelikult enne planeeringu jõustumise aluseks oleva õigusakti (näiteks kohaliku omavalitsuse volikogu otsus) jõustumist on planeering kaitstav autoriõigusega. Pärast planeeringu jõustumist ametlikus korras ei ole see enam autoriõigusega kaitstav, mis tähendab, et vastuvõtja võib planeeringut muuta ja täiendada autorilt luba küsimata.

Autorileping arhitektiga
Arhitekti ja tellija jaoks on oluline teada, kuidas toimub arhitektuuriteose kasutamine. Millised on arhitekti õigused ja kuidas tellija saab neid kasutada? Arhitektuurivaldkonnas kõige olulisemad õigused on: reprodutseerimisõigus (õigus otsustada, kes tohib teha projektist koopiaid; avaldamine kataloogides), õigus teostada projekt (ehitada maja), õigus teose muutmiseks (lammutamine ja ümberehitamine) ning õigus teose lisadele (juurdeehitamine). Esimesed kaks on autori varalised õigused, viimased kaks isiklikud õigused. Arhitekti loomingut tohib kasutada, kui selle jaoks on olemas arhitekti nõusolek. See võib väljenduda nii varaliste õiguste loovutamises kui litsentsi vormis. Oluline on teada, et isiklikke õigusi loovutada ei saa; küll aga võib arhitekt anda litsentsi isiklike õiguste kasutamiseks. Arhitektid peavad arvestama, et nende varalised õigused võivad kuuluda tööandjale, kui töölepinguga ei ole kokku lepitud teisiti. Arhitekti isiklikud õigused ei lähe seadusjärgselt üle tööandjale. Selle tarvis peab sõlmima eraldi lepingu. Arhitekti looming on kaitstav 70 aastat peale arhitekti surma, selle aja jooksul teostavad tema õigusi pärijad.

Tellija ja arhitekti autoriõiguse alane kokkuleppe on käsitletav autorilepinguna. See võib olla nii eraldi leping kui ka üks osa tellimuslepingust.  Autorilepinguid reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) 18. peatükk ja AutÕS 8. peatükk. Autorileping uue ehitise loomiseks on töövõtuleping ja sellele kohaldatakse VÕSi vastavaid sätteid (VÕS 36. peatükk). Valmisoleva ehitise kohta käiva autorilepingu puhul on tegemist litsentsilepingutega (VÕS § 368). Sõlmides lepingu arhitektiga, omab autoriõiguse seisukohalt tähendust autori varaliste õiguste maht ja nende kasutusõigus. Autorilepingud peavad olema sõlmitud kirjalikus vormis, va lihtlitsents, mis võib olla ka kirjalikku taasedastamist võimaldavas vormis (meil, faks).

Arhitektuuriteose ümber- ja juurdeehitamine
Valmisoleva ehitise ümber- ja juurdeehitamine ning lammutamine autoriõiguse tähenduses on seotud autori isiklike e moraalsete õigustega (AutÕS § 12). Lisaks autoriõigusele peab arvestama ka avalik-õiguslike piirangutega (muinsuskaitse, ehitusseadusandlus, planeerimine, keskkonnakaitse jne). Juhul kui autoriõiguse ja avalik-õiguslike piirangute vahel tekib konflikt, kaaluvad avalik-õiguslikud normid üles autoriõiguse. Näiteks kui kohalik omavalitus teeb ettekirjutuse ehitise lammutamiseks tehnilise seisukorra tõttu, samal ajal autor tuginedes autoriõigusele nõuab teose säilitamist, siis prevaleerib avalik-õiguslik kohustus.

Valmisoleva ehitise ümber- ja juurdeehitamine ning lammutamine autoriõiguse tähenduses on seotud autori isiklike e moraalsete õigustega (AutÕS § 12). Lisaks autoriõigusele peab arvestama ka avalik-õiguslike piirangutega (muinsuskaitse, ehitusseadusandlus, planeerimine, keskkonnakaitse jne). Juhul kui autoriõiguse ja avalik-õiguslike piirangute vahel tekib konflikt, kaaluvad avalik-õiguslikud normid üles autoriõiguse. Näiteks kui kohalik omavalitus teeb ettekirjutuse ehitise lammutamiseks tehnilise seisukorra tõttu, samal ajal autor tuginedes autoriõigusele nõuab teose säilitamist, siis prevaleerib avalik-õiguslik kohustus. Vt lisa: Toomas Seppel, Arhitekti kui autori isiklikud õigused, Eesti Arhitektide Liit, 2004.

Kes on ehitise autor
Teose autoriks on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on teose loonud. Kusjuures isiku, kes avaldab teose oma nime all autorsust eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal. Seega ehitise puhul on autoriks reeglina arhitekt või arhitektide kollektiiv. Autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega, kuulub autoritele ühiselt. Autorite konsulteerimine, administratiivse juhtimise funktsioonide täitmine, teose redigeerimine, graafikute, skeemide jms joonestamine ja muu tehnilise abi osutamine autoritele ei ole aluseks ühise autorsuse tekkimisele. Seega saab ehitise autoriks olla füüsiline isik või isikud, kes on selle oma loomingulise tegevuse tulemusena loonud.

Juhul, kui ehitise on loonud mitu arhitekti, peab jõudma selgusele, millise arhitekti loomingut plaanitav ümberehitus puudutab. Kui on võimalik kindlaks teha arhitekti loomingu osa ehitises (näiteks üks arhitekt tegi ehitise fassaadid, teine sisekujunduse), saab kindlaks teha milliselt arhitektilt peab loa ümberehitamiseks saama. Juhul, kui seda kindlaks teha pole võimalik, siis tuleks kõigi arhitektide poole pöörduda. Vt ka töökohustuste korras loodud teosed. 

Riigihange
Riigihangete seaduse (RHS) § 28 lg 2 p 2 järgi hankijal on õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel saab hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga. Juhul kui tekib olukord, kus luba ehitise ümberehitamiseks ei saadud, kuid arhitekt on nõus ise tegema ümberehitamiseks projekti, võib väita, et tegemist autoriõiguste kaitse põhjustega ning hanke võib tellida ainult ühelt pakkujalt. Juhul kui arhitekt annab tellijale loa (litsentsi) ehitise muutmiseks, siis ei ole enam tegemist ainuõiguse kaitse põhjustega (kuna  tellija võib anda loa arhitektuuriteose muutmiseks teistele arhitektidele) ning (RHS) § 28 lg 2 p 2 kohaldamisele ei tule.