Patendiamet
http://www.epa.ee/default.asp?id=470
Patendiraamatukogu
http://www.patentlib.ee/indeks.htm
Euractiv
http://www.euractiv.com/Section?idNum=3750192
Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO)
http://www.wipo.int/news/en/newsfeed.jsp
Uudiste arhiiv
Intellektuaalse omandi kaasuste kogumik
EAS koostöös advokaadibürooga Glimstedt Straus & Partnerid andis välja Eesti esimese intellektuaalset omandit käsitleva kaasuste kogumiku, mis on mõeldud kõigile ettevõtjatele. Kogumikus keskendutakse intellektuaalse omandi kõige olulisematele õigusliku kaitse põhimõtetele, millega ettevõtjad peavad oma igapäevases tegevuses arvestama. Koostamisel on kasutatud nii Eesti kui ka Euroopa Kohtu ja Siseturu Ühtlustamise Ameti praktikat. Loe lisa. Kogumik kättesaadav siit.
Valminud on uuring AutÕS § 27 mõjudest
Uuringu eesmärgiks oli mõõta filmide ja muusika reprodutseerimine Eesti elanikonna poolt. Kõige enam kopeeriti videoid internetist (48%) ning televiisorist (29% kõikidest kopeerijatest). Videote salvestamiseks kõige sagedamini arvuti kõvaketast (42%), DVD-d (31%) ja videokassette (25% kõikidest kopeerijatest).
Muusika kopeerimisel kasutatakse allikatena kõige rohkem internetti (67%), originaalplaate (33%) ning kopeeritud plaate (24% kõikidest kopeerijatest). • Kõige levinumad kopeeritud heliteoste infokandjad on arvuti kõvaketas (64%), CD
(56%) ning mobiiltelefon/mp3-mängija (42% kõikidest kopeerijatest). Uuringu täistekst siin:
Autoriõiguse seaduse muudatus
Riigikogu võttis 09.04.2008 vastu autoriõiguse seaduse muutmise seaduse, millega muudetakse raamatukogudest heliteoste ja filmide laenutamise ainuõigusi. AutÕS § 133 piirab esitajate ja fonogrammitootjate laenutamise ainuõigust raamatukogudes ning riik maksab sellise erandi eest hüvitist Autorihüvitusfondi kaudu. vt lisa
2007. juunis jagati laenutushüvitus.
Autorihüvitusfond maksis raamatute laenutuste eest raamatukogus autoritele ja autoriõiguste omajatele välja 2 541 029 krooni.
Osakaalu põhjal valimi raamatukogude kogulaenutusest eraldati fonogrammide (CD, helikassett, audioraamat) laenutuste hüvitiseks 36 125 krooni. ja videode eest 79 099 krooni. Hüvitised maksti välja vastavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele.
Hüvitusühiku täismaksumuseks kujunes 7,44 krooni. Iga konkreetse autori summa arvutati välja tema teoste nimetuste arvu, autorluse koefitsientide, kaasautorite arvu ja illustratsioonide mahu koefitsientide põhjal. Nimekiri siin.
2006. a detsembril jagati reprograafiahüvitus
Reprograafia ehk paljundushüvituseks jagati 850 tuhat krooni, mis jagunes 50 % kirjastajatele, 30 % ilukirjanduse ning 20% õppe- ja teaduskirjanduse autoritele. Hüvitust maksti 290 autorile ja 23 kirjastajale. Hüvitusühiku täismaksumuseks õppe- ja teaduskirjanduse autorite kategoorias kujunes 194,64 krooni ja ilukirjanduse autorite kategoorias 81,8 krooni. Iga konkreetse autori summa arvutati välja tema teoste nimetuste arvu, autorluse koefitsientide, kaasautorite arvu ja illustratsioonide mahu koefitsientide põhjal. Kirjastuste hüvitusühiku maksumuseks kujunes 67,62 krooni. Arvutamise aluseks oli eelmise kümne kalendriaasta jooksul ilmunud ISBN või ISSN numbriga teoste nimetuste arv. Jaotuse nimekirjad leiate siit:
2006. a juunis jagati laenutushüvitus
Laenutushüvituse eelarve 2006. aastal oli 2 270 811 krooni, mis jagunes audiovisuaalsete teoste, fonogrammide ja raamatute autorite vahel. Videode ja fonogrammide laenutused hüvitatakse koondsummana vastavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele. 2006.a. on need summad audiovisuaalsete teoste autoritele 67 141,96 kr ja fonogrammide autoritele 31 335,02 kr. Raamatulaenutused hüvitatakse individuaalselt avalduse esitanud autoritele ja autoriõiguste omajatele. Laenutuse täisühiku maksumuseks kujunes sel aastal 7,33 kr, iga üksiku autori hüvitis arvutatakse välja tema teoste laenutuskordade arvu ja autorluse koefitsientide põhjal. 2005. aastast kehtib ühele autorile arvestatava hüvitise ülempiir, mis võrdub neljakordse eelmise aasta keskmise brutokuupalgaga. 2006. a. on ülempiiriks 32 297 kr. 2006. a. hüvitiste nimekirja leiate siit.
30.06.2006. Koopiate eest maksab riik autoritele ja kirjastajatele hüvitist. Oodatud õpetajate ja haridusasutuste ettepanekud
Kultuuriministeerium on koostanud eelnõu, millega muudetakse autoriõiguse seadust (AutÕS) selliselt, et nn reprohüvitise maksaks riik. Teatavasti AutÕS §-s 271 sätestab hüvitise kogumise isikutelt, kes paljundavad AutÕS-ga kaitstud kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Seega oleks tasu kogutud eelkõige teadus- ja haridusasutustelt ning raamatukogudelt. Seoses seadusemuudatusega tekib reaalne võimalus ja vajadus kokku leppida, mis on koopiate tegemise juures motiveeritud maht. Teisisõnu: kui mitmest leheküljest töövihikus võib algkooliõpetaja klassi tarvis koopiaid teha? Milline on koopiate maht õpikute puhul? Millises ulatuses võivad koolid teha koopiaid raamatutest ja ajakirjadest? Jne. Sellega tekib võimalus töötada välja “hea tava” reeglid koolides tehtavate paljunduste jaoks. Oodatud on õpetajate ja haridusasutuste ettepanekuid vaba reprodutseerimise ulatusest. Kirjastajate poolt on aruteluks valmis Eesti Kirjastajate Liit. Soovist arutelus osaleda palun anda teada tel 6282270 või toomas.seppel(ät)kul.ee. Artikkel Õpetajate Lehes.
30. juunil 2006. a jõustus autoriõiguse seaduse muutmise seadus
Autoriõiguse seaduses tehakse muudatused, mis:
· rakendavad Eesti õiguses täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/84/EÜ algupärase kunstiteose autori õiguse kohta saada hüvitist edasimüügi korral;
· täpsustavad ja täiendavad vaba kasutuse juhtumeid;
· rakendavad reprohüvitise, kus tasu maksjaks on riik. Lisaks tehakse normitehnilisi parandusi teistesse paragrahvidesse. Loe edasi. Seaduse tekst.
08.03.2006. Raadio 2 ja A-Rühma remiksimise konkursi võitis Blanco-Negro Funk Ju remiks
Raadio 2 ja populaarse hip-hopi ansambli A-Rühm korraldatud A-Rühma uue laulu “Emmpee3 (Karju Kaasa)” remiksimise konkursi õpilastele ja üliõpilastele võitis Blanco-Negro Funk Ju remiks. Konkursile laekunud 37 võistlustöö hulgast parimaks valitud remiks läheb märtsis ilmuvale A-Rühma kauaoodatud teisele stuudioalbumile ja autorile on auhinnaks ka A-Rühma kontsert. Loe edasi.
Autoriõiguse raamat kohalikele omavalitsustele
13. märtsil 2006. a ilmus Phare projekti "Euroopa Liidu intellektuaalse omandi alase seadusandluse rakendamine" raames professor Heiki Pisukese raamat “Autoriõiguse alused”. Tartu Ülikooli Õigusinstituudi intellektuaalse omandi õiguse korralise professori Heiki Pisukese sõnul on käsiraamatu eesmärgiks anda ülevaade autoriõigusest, mis on üks intellektuaalse omandi liikidest. “Raamat on mõeldud esmajoones kohaliku omavalitsuse töötajatele ja riigiametnikele, kellel tuleb oma töös üha enam kokku puutuda kirjandus-, kunsti- ja muusikateoste kasutamisega,” ütles Pisuke. Käsiraamatu saavad tasuta kõik Eesti kohalikud omavalitsused ja maavalitsused. Raamatu trükiarv on 1000 eksemplari.