Autoriõigusega on kaitstud kirjandusteosed, tõlked, raamatuillustratsioonid ja kujundus. Autoriõigusega on kaitstud teose originaalsed pealkirjad. Autoriõigus kehtib autori eluajal ja 70 aastat pärast autori surma. Seejärel on teos kõigi jaoks vabalt kasutatav. Kui kirjandusteose autoriõigus on lõppenud, ei too see kaasa tõlgete õiguste lõppemist. Pärast autori surma teostavad autoriõigusi pärijad. Õiguslikku tähendust ei oma asjaolu, millisel moel autoriõigused on tähistatud. Õigused tekivad teose loomisega füüsilisele isikule ja võivad üle minna teisele isikule, näiteks töökohustuste käigus loodud teoste puhul tööandjale. Autori tekstide tehnilist laadi toimetamine ei ole aluseks ühise autorsuse tekkimisele. Honorar (litsentsitasu) lepitakse kokku autori ja kirjastaja vahel. Seadused honoraride suurust ei määra. Kui kirjandusteos soovitakse avaldada internetis, peab selleks olema autori nõusolek. Autorileping peab olema kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi puhul võib leping olla sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel). Vt Eesti Kirjanike Liidu kirjandusteose autorilepingu näidis.

Kirjastamise puhul tuleb arvestada vaba kasutuse reeglitega. Tsiteerimine ja refereerimine on lubatud ainult motiveeritud mahus ja kohustuslik on viidata kasutatud teosele. Ajakirjanduse tarvis on välja töötatud refereerimise ja kunstiteoste kasutamise hea tava.

Kirjastajad ja autorid peavad arvestama, et füüsilistel isikutel on õigus teha enda tarbeks koopiaid (nt õpilane teeb töövihiku paarist leheküljest koopia). Õpetajal on õigus teha motiveeritud mahus koopiaid õppe-eesmärkidel (nt paljundada töövihikust mõned ülesanded klassi jaoks). Informatsioonilistel eesmärkidel võib ajakirjandus kasutada teoseid päevasündmuste kajastamisel (vt lähemalt teose vaba kasutamine).

Autoril on õigus saada tasu teose rahvaraamatukogudest laenutamisel ja reprograafilise reprodutseerimise eest. Kirjastajatel on õigus saada hüvitist reprograafilise reprodutseerimise eest. Tasu maksmisega tegeleb Autorihüvitusfond.