Autoriõiguse tähenduses loetakse kunstiteoseks igasugust kunstilist väljendust, mis on originaalne ja väljendatud tajutavas vormis. Autoriõiguse tähenduses on kunstiteoseks nii lapse esimesed sirgeldused kui kunstnike teosed. Autoriõiguste teke ei eelda mingite formaalsuste täitmist, vaid tekib teose loomisega (samuti teose vahe-etappidele – eskiis, visand, kavand).

Teose autoriõigus ja omandiõigus ei ole omavahel seotud. Isegi kui isikule kuulub teose originaal, ei täheda see, et tal on õigus otsustada, kuidas kunstiteost levitatakse või millistes väljaannetes avaldatakse. Autoriõigused kuuluvad teose autorile ka peale teose originaali omandiõiguse üleminekut. Samuti on kunstnikul õigus otsustada, millisel moel tema teost muudetakse ja täiendatakse. Kui kunstniku surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat, sellist kohustust enam ei ole. Kunstniku au ja väärikust kaitstakse tähtajatult. Kunstiteose omanikul on õigus originaali eksponeerida autorilt luba küsimata.

Autoril on võimalus otsustada, et ta ei ole huvitatud oma teoste autoriõigusega kaitsmisest. Üheks selliseks väljendusvormiks on mitteliitumine kollektiivse esindamise organisatsiooniga, mis ühtlasi tähendab, et teoste reprodutseerimise eest ajakirjanduses Eesti Autorite Ühing autoritasu ei kogu.

Kunstiteoste autoritel, kelle töid müüakse galeriides ja oksjonitel, on õigus saada tasu 5% müügihinnast igakordse müügi puhul. Antud õigus laieneb ka pärijatele. Tasu maksab galerii või edasimüüki korraldanud isik.

Kultuuriministeerium koostöös Kultuurkapitali ja Kunstiakadeemiaga annavad kord aastas välja Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi Kunstiakadeemia üliõpilasele või magistrandile. Stipendiumifond koguneb Eduard Wiiralti autoritasudest.