Kas võib kasutada kodulehel youtube.com videoplayeri linkimist?
Jah, kui tegemist on õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks tehtud teostega.

Soovin arranzeerida muusikat orkestrile. 
Tuletatud teose loomine võib toimuda originaalteose autori nõusolekul, va vaba kasutus.

Kuidas teha raamatu järgi teemaparki? 
Kirjandusteoste tegelaskujud, mis on graafiliselt kujutatatud, on autoriõigusega kaitstavad teosed. Mõnikord on tegelaskuju nimetus ja kuju registreeritud kaubamargina. Mõlemal juhtumil tuleb teose voi kaubämargi kasutamiseks küsida luba õiguste omajalt. Tähiseid, mis kaubamärgina registreeritud saab vaadata http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/SearchEst?OpenForm

Kelle poole pöörduda, kui on plaanis avaldada oma koduleheküljel kirjanike teoste täistekste? 
Leping tuleb sõlmida kirjaniku või tema pärijatega. Juhul kui kirjaniku surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat, siis on teosed vabalt kasutatavad.

Mida thendab kaubamärgiregistris "menetlus lõpetatud"? 
Kaubamärk ei ole registreeritud ehk õiguskaitset antud taotleja sellele tähisele ei saa.

Autor on loonud teose, mis koosneb kahest teise autori teosest. Kas teosele laienevad autoriigused?
Autoriõigused tekivad sõltumata sellest, millisel viisil on teos loodud. Juhul kui on loodud tuletatud teos ilma originaalteose autorite nõusolekuta, siis on sellise teose kasutamine piiratud. Seda kasutada ainult isiklikuks otstarbeks ja õppetöös.

Kuidas toimida, kui soovin kunstniku raamatuillustratsioonide järgi nukku valmistada? Kunstik suri 20 aastat tagasi?
Juhul kui soovitakse illustratsioonidel põhinevat nukku kasutada ettevõtluses, siis tuleb küsida nõusolek pärijatelt. 

Kas raamatu tegelaste nimed on autoriõigusega kaitstud?  
Autoriõigusega tavaliselt mitte, aga võib olla tegemist üldtuntud või registreeritud kaubamärgiga. Registreeritud kaubamärke saab vaadata siit: http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/SearchEst?OpenForm

Mul on kunstnikunimi, mille alt avaldan lugusid ja luuletusi. Avastan tihti, et keegi kasutab mu nime netikommentaarides ja tekstides? 
Autoriõigusega vastuolu ei ole. Kaubamärgi õiguskaitset saaks kohaldada üldtuntud kaubamärgile, aga üldtuntuse tuvastamine toimub kohtu kaudu.

Milline on autoritasu alamäär?
Autoritasu alammäära või tariife seadus ei kehtestata. Autoritasu suurus lepitakse kokku autori ja kasutaja vahel autorilepingus. Juhul kui tegemist on kahju hüvitamise nõudega, siis võetakse aluseks autoritasu, mida antud valdkonnas tavaliselt makstakse.

Kui kaua kehtib autoriigus teksti tõlgetele?
Tõlgete autoriõigus kehtib samuti 70 aastat autori surmast, sõltumata originaalteose kaitse tähtajast.
 
Kui on hea äriidee, mille sarnast kusagil ei kasutata ja millele on oodata suurt huvi ja järeletegemist, kas seda saab autoriõigusga kaitsta? 
Ei, ideed ei ole kaitstavad. Ainult teose vorm.

Kui ma kirjutan teose ja olen selle autor, kas siis pean patendi võtma?
Autoriõigus tekib teose loomise hetkest ja ei vaja mingit registreerimist vms formaalsute täitmist. Autoriõigus tekib ka teose vaheetappidele (eskiis, visand, kavand jne). Patenteerimine tähendab leiutise registreerimist.

Kas riigiasutus võib konkursi tingimustes nõuda, et teosed peavad olema Creative Commons litsentsiga?
Creative Commons litsents on tüüptingimusted, mille kaudu oma teoste kasutamist reguleeritakse. Konkursi tingimustesse võib panna viite Creative Commons reeglitele. Juhul kui konkursi kaudu soovitakse saada teosed, mille kasutamine oleks üldsusele vaba, siis on peab sõlmima varaliste õiguste loovutamise lepingu. Tellija on siis õigste omaja ning saab ise otsustada, millisel viisil teoseid kasutatakse.

Kas internetiraadiost on lubatud enda tarbeks arvutisse ja hiljem CD-le muusikat salvestada?
Jah, isiklikuks kasutamiseks on muusika ja filmide reprodutseerimine vaba, sh internetiraadiost lindistamine.

Soovime kaupluses näidata klientidele ajaveetmiseks filme.
Tegemist teose avaliku esitamisega, mille tarvis on vaja saada nõusolek filmi autoritelt. Tavaliselt on filmi autoriõiguste omajateks produtsent või filmitootja.

Kas Tallinna vanalinnas ajaloolises hoones asuva poe omanikul on õigus keelata hoone pildistamine?
Ei, fotode kohta lisainfo vt http://www.autor.ee/est/parem/foto

Kujundasin ettevõttele tootepakendi. Kas mul on õigus keelata pakendikujunduse kasutamast, kui mulle ei ole selle eest raha makstud?
Sõltub sellest, milline leping on sõlmitud. Milline on õiguslik suhe on olnud töö tegemisel, kas töövõtuleping või tööleping? Juhul kui kasutatakse ilma autori loata teoseid, siis on autoril õigus nõuda teoste kasutamise lõpetamist ehk keelata pakendikujunduse kasutamast.

Tahan koolis filmiõhtut korraldada.
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teose avalik esitamine õppeasutustes vahetus õppeprotsessis nende asutuste õpetava personali ja õpilaste poolt, vt http://www.autor.ee/est/vasak/Teosevabakasuta/vabaavalikesita

Soovin kasutada tekstiilieriala diplomitöös kangaid, muutes erinevate tehnikate abil nende visuaalset väljangemist. Juhul kui on tegemist isikliku kasutamise või õppetööga, siis on teoste ja disinilahenduste kasutamine vaba. Juhul kui sellist kangast soovitakse kasutada ettevõtluses, siis peaks uurima, kas tegemist on autoriõigusega kaitstava teosega või registreeritud tööstusdisainilahendusega. Autoriõiguse hindamiseks peaks selgitama, kas kanga muster on originaalne graafiline teos. Juhul kui on tegemist rahvaloominguga või autori surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat, siis on sellise graafika kasutamine vaba. Euroopa tööstusdisainilahendusi saab kontrollida: http://oami.europa.eu/RCDOnline/RequestManager; Eestis registreeritud: http://www2.epa.ee/Patent/design.nsf/SearchEst?OpenForm.

Ettevõte ostis fotograafilt fotode kasutamise õiguse. Modelliga lepingut ei sõlmitud.  Kas modellil on ka õigus otsustada, kuidas neid fotosid kasutatakse?
Autoriõigus tekib teose autorile, ehk antud juhtumil fotograafile. Isikul, kes on fotol jäädvustatud, autoriõigusi ei teki. Isik oli ilmselt teadlik sellest, et teda pildistatakse. Seega ei saa ta ka tugineda perekonnaelu ja eraelu põhiseaduslikule kaitsele. Ainus õiguslik piirang foto kasutajale tuleneb reklaamiseadusest, mille järgi ei tohi reklaami tootja reklaamis ilma isiku nõusolekuta kasutada pildimaterjali või nimelist viidet ühegi füüsilise isiku kohta. Juhul kui reklaami tootjal või tellijal ei ole isiku kasutamiseks nõusolekut, siis tuleks pöörduda reklaami tootja või tellija poole ning teatada neile, et isik ei ole nõus tema kujutise kasutamisega reklaamis. vt ka http://www.autor.ee/est/parem/foto

Kuhu peaksin Eestis pöörduma kirjandusteose autoriõiguse registreerimiseks, et see oleks aksepteeritav rahvusvaheliselt, nt Põhja Ameerikas?
Autoriõigus tekib teose loomisega ning mingit eraldi registreerimist ei vaja. USAs on kasutusel süsteem (US Patend Office), kus on võimalik teoseid registreerida, aga seda on vaja juhul kui ilmneb pärast vajadus kohutus käia. Kui kohtuskäimist pole oodata, siis ei ole vaja ka registreerida. Eesti autorite teoseid kaitstakse ka USAs ja vastupidi.

Töötasin arvutigrafikuna.  Kas töölt lahkudes on mul õigus oma töid avaldada?
Sõltub milline õiguslik suhe oli tööandjaga ja millised lepingu tingimused olid. Juhul tegemist oli töösuhtega (nn palgalehel ja tööleping), siis kuuluvad teose varalised õigused tööandjale; juhul kui töövõtuleping, siis autorile (kui lepingus pole teisiti kokku lepitud). Seega töösuhte korral ei saa ilma tööandja nõusolekuta teoseid avaldada (va õppetöö ja isiklik kasutamine). vt  ka http://www.autor.ee/est/vasak/autorioigused/Tookohustusteko

Kas raamatute kujundus on kaitstav autoriõigusega? Kas raamatukogul on õigus kleepida raamatute esikaanele logoga kleebis?
Jah, raamatu kujundus on autoriõigusega kaitstav teos. Autoril on isiklik õigus teose puutumatusele. Kas kleebis rikub teose puutumatust või mitte, otsustab eelkõige autor. Juhul kui autor leiab, et sellisel viisil on tema teose puutumatus rikutud võib ta nõuda raamatukogult sellise tegevuse lõpetamist. Juhul kui raamatukogu ei nõustu sellega, siis on autoril õigus pöörduda kohtu poole.

Soovin kasutada muusikat internetis avaldatavatel e-kaardid. Mis reeglid kehtivad? Olen kuulnud  6-8 sek muusikapala kasutamise igusest.
Juhul kui soovite kasutada muusikateoseid internetis avaldavatel e-kaartidel, peate omandama vastava litsentsi sõnade ja viisi autorilt (Eesti Autorite Ühing) ja fonogrammitootjalt (Eesti Fonogrammitootjate Ühing). Litsentsi ei ole vaja teoste puhul, mille autori surmast on möödund rohkem kui 70 aastat ja fonogrammidelt, mis on salvestatud rohkem kui 50 aastat tagasi. 6-8 sek muusikapala vaba kasutamise õigus on USA kohtupraktikas. Eestis see ei kehti.

Kui eraisik, ettevõte või asutus tellib autorilt teose, siis kellele kuulub teose autorlus ning võimalikud autoritasud?
Õiguste kuuluvus ja autoritasud on poolte kokkuleppe ehk lepingu küsimus.

Kust saab litsentsi muusika internetiraadios edastamiseks? 
Internetiraadio pidamiseks on vaja saada litsents Eesti Autorite Ühingult, samuti Eesti Fonogrammitootjate Ühingult ja Eesti Esitajate Liidult.

Soov on teha reklaamklipp ning kasutada selles mõnda muusikapala.
Muusikateose kasutamiseks reklaamis on vaja sõnade ja viisi autori, esitaja ja fonogrammitootja litsentsi ehk luba. Vaba kasutuse reegleid reklaamidele ei kohaldata.

Kas avalikud kirjad kuuluvad autoriguse alla?
Autoriõigust kohaldatakse ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalastele jms kirjalikele teostele. Seega märgukiri on autoriõigusega kaitstav. Isiklikuks kasutamiseks võib teoseid kasutada autorilt luba küsimata ja tasu maksmata. Juhul kui märgukirja soovitakse reprodutseerida, internetis levitada täies mahus jne, siis peab luba küsima autori(te)lt. Tsiteerimine ja refereerimine on vaba kasutus ning selle jaoks luba küsima ei pea. Samuti ei pea luba küsima õppeotstarbel kasutamisel.

Kas filmidele subtiitrite tegemine on  vaba tegevus, või peab selleks olema mingi litsents? 
Kas subtiitreid tehakse enda tarbeks või levitamiseks? Esimesel juhtumil on lubatud audiovisuaalse teose dialoogi tõlkida autorilt luba küsimata ja tasu maksmata. Juhul kui soovitakse sellist tõlget müüa, laenutada, rentida, kättesaadavaks teha internetis jms, siis tuleb selle tarvis luba küsida filmitootjalt.

Palju maksab umbes 850mp3 faili  muusika legaliseerimine, vajalik baaris pidude korraldamiseks?
Fonogrammide reprodutseerimislitsentse vahendab Eesti Fonogrammitootjate Ühing, vt http://www.efy.ee.

Kas muusikat tehes võib erinevatele kvaliteetidele anda erinevaid õigusi, näiteks vabas kasutuses on lugu 96-128 bitratega aga kui soovitakse kvaliteetsemat versiooni, siis on lugu tasuline? 
Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest. Seega võib autor, (esitaja ja fonogrammitootja) otsustada, millisel moel muusikateost (esitus, fonogramm) kasutatakse, sh difrentseeritud tasu küsida.

Kas erakirjad on kaitstavad autoriõigusega? Kui ma tahan avaldada osaliselt kirju, mida ma ise ei ole kirjutanud ja mis ei ole mulle kirjutatud, siis kellelt ma selleks luba pean küsima?  
Autoriõigusega on kaitsavad ka erakirjad. Autoriõiguse tähenduses on nad käistletavad kui ilukirjandusteosed. Juhul kui soovitakse avaldada eraisikute kirjavahetus, siis tuleks selle tarvis küsida autorilt või tema pärjatelt luba. Samas ei ole ainult küsimus autoriõiguses, põhiseadus kaitseb ka eraelu puutumatust. Juhul kui kirjad ei ole varem avaldatud, siis ei saa neid kasutada (tsiteerida, refereerida) ka vaba kasutuse tingimustel.

Kas detailplaneeringu lisaks olev eskiis on autoriiguse objekt ja kas hoone eskiisi autoril on esmaõigus hoone edasiseks projekteerimiseks?
Autoriõigusega on kaistav arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid. Autoril tekib autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis). Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras. Seega eskiisi järgi edasine projekteerimine saab toimuda ainult autori nõusuolekul.

Kas muusikavideot, mille autoriõigused kuuluvad mulle, võin kasutada mistahes reklaamklipis ilma videos osalenud inimestelt luba küsimata?
Kuna autoriõigused kuuluvad teose kasutajale, siis küsimus  ei ole niivõrd autoriõiguses kui reklaamiseaduses. Reklaamiseaduse § 7 lg 1 järgi reklaami tootja ei tohi reklaamis ilma isiku nõusolekuta kasutada pildimaterjali või nimelist viidet ühegi füüsilise isiku kohta. Kas muusikavideos osalenud isikud olid teadlikud sellest, et nende isikut võidakse kasutada reklaamis? Kas võib eeldada, et isikud on nõus sellega, et neid kasutatakse reklaamis? Reklaamide puhul kehtib ka praktika, et juhul kui inimese kujutis ei ole reklaamis identifitseeritav (nt isiku nägu ei ole näha), siis isikult luba küsima ei pea.

Kui eraisik või ettevõte tellib autorilt teose makstes loojale selle eest tasu.  Kellele kuulub pärast teose valmimist teose autorlus ning võimalikud autoritasud?  
Töövõtulepingu puhul lepitakse õiguste kuuluvus lepingus. Autorsus on võõrandamatu õigus. Lepinguga saab isiklike õigusi küll  litsentseerida. Autoritasud on poolte kokkuleppe küsimus. Arvestama peab ka autorilepingu vorminõuetega. Õiguste loovutamine ja ainulitsents peavad olema kirjalikus vormis. Lihtlitsents võib olla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kas 1932-1935 kirjastuse Loodus poolt välja antud Eesti Entsklopeedia esimeste kidete (I-V) autorigused on praeguseks lõppenud?  
AutÕS § 31 järgi kollektiivseks teoseks loetakse teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all (teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms).  Autoriõigus kollektiivsele teosele ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist (AutÕS § 41 lg 1). Seega teatmeteose Eesti Entsklopeedia 1932-1935 autoriõigused on lõppenud, sest on möödunud rohekem kui 70 aasta selle avaldamisest.

Ettevõte müüb projektoreid ja soovib osaleda messil. Kas ettevõte võib projektorist filme näidata?
Filmide esitamine messil on käsitletav teose avaliku esitamisega ning see võib toimuda õiguste omaja loal (va haridusasutustes). Seega on sellise kasutamise tarvis vaja omandada litsents filmitootjalt või õiguste vahendajalt.

Kui valla arengukava on avaldatud Riigi Teatajas valla määruse lisana, kas siis on valla arengukava autoriõiguste alt vaba.  
Autoriõigust ei kohaldata õigusaktidele ja haldusaktidele (AutÕS § 5). Juhul kui valla arengukava ei ole õigussakt või haldusakt, siis arengukava tekst on autoriõigusega kaitsav.

Kas Eestis on lubatud netlabelitelt muusika tõmbamine (netlabelid on netis tegutsevad plaadifirmad, mille artistid oma muusikat tasuta jagavad)?
Jah. Juhul kui plaadifirma teeb oma fonogrammid internetis kättesaadavaks, siis on nende allalaadimine õiguspärane. Tasub üle vaadata, millised litsentsitingimused sellistele fonograamidele kehtivad. Tavaliselt on sellised fonogrammid mõeldud ainult isiklikuks kasutamiseks ja ei ole lubatud nende kasutamine ärilisel eesmärgil.

Plaatidel ja dvd-del on kirjas, et avalik esitamine on keelatud. Kas avalikuks esitamiseks loetakse ka seda, kui ma kutsun mõned sõbrad külla, kuulame muusikat või vaatame filme? 
Teose avalikuks esitamiseks loetakse  teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis pole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte (AutÕS § 10  lg 2 p 1).  Seega avalikuks esitamiseks ei loeta sõpradega muusika kuulamist ja filmide vaatamist.

Kas minu poolt tehtud elektriprojekt on teos intellektuaalse omandi mõistes? 
Ei. Autoriõigsega kaitstakse teoseid, mis on loodud kirjandus, kunsti või teaduse valdkonnas.

Soovin avalikult esitada laulu ja tahan teada, kas see on kaitstud autoriõigusega? Soovin esitada laulu, mille olen kirjutanud tuntud luuletaja sõnadele. Kas sellisel juhul on mingid kindlad tariifid või piisab kokkuleppest luuletaja või tema esindajaga?
Autoriõigus tekib teose loomise hetkest. Autoriõigus kehtib autori eluaea ja 70 aastat peale autori surma. Muusikateoste avaliku esitamise puhul on autoril õigus lubada ja keelata teose kasutamine ja saada kasutamise eest tasu. Juhul kui on tegemist fonogrammiga, siis ka fonogrammitootjal ja esitajal. Tavaliselt maksab tasu isik, kes kontserdi korraldab (nt kontserdimaja, agentuur, ööklubi). Juhul kui soovitakse salvestada muusikateos, siis on vajalik sõnade autori nõusolek. Juhul kui sõnade autor on Eesti Autorite Ühingu liige, siis teostab õigusi ühing. Juhul kui ei ole liige, siis tuleb kasutamises kokku leppida autori või tema pärijatega. Vt ka www.eau.org  ja muusika avalik esitamine.

Soovin avada tuntud filmi nimega restorani. Kas see on võimalik?
Antud juhtumil peaks kontrollima, kas filmi nimetus on registreeritud kaubamärgina või on tegemist üldtuntud kaubamärgiga. Juhul kui tähis on kaubamärgina kaitstav ja seda ka vastavas kauba ja teenuste klassis, siis peab küsima luba kaubamärgi omanikult. Juhul kui kaubamärk ei ole kaitstav, siis luba küsima ei pea ja tähis on kõigi jaoks vabalt kasutatav. Kaubamärkide register.  

Kas võib reklaamis kasutada spordivõistluse nimetust?
Esmalt peaks kontrollima, kas filmi nimetus on registreeritud kaubamärgina või on tegemist üldtuntud kaubamärgiga. Juhul kui tähis on kaubamärgina kaitstav ja seda ka reklaamitava toote kauba ja teenuste klassis, siis peab küsima luba kaubamärgi omanikult. Juhul kui kaubamärk ei ole registrisse kantud, siis on nimetus reklaamis vabalt kasutatav. Kaubamärkide register. 

Kus saaks kaitsta oma autoriõigusi?
Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.

Kui ma tahan oma laulule autoriõigusi peale panna, siis mida ma pean tegema?
Autoriõigus teosele (sh laulule, nii viisile kui sõnadele) tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.

Kas avalikus kohas tehtud fotot, millele on jäädvustatud inimene, võib kasutada konkurssidel (või ärilistel eesmräkidel), ilma pildile jäänud isikule teatamast?
Inimesel on põhiseaduslik õigus eraelu puutumatusele, mis laieneb ka inimese kujutise kasutamisele pildis. Seega võib isikut pildistada juhul kui isik on sellega nõus või võib eeldada, et inimene on sellega nõus. Inimese nõusolekut pildistamiseks võib eeldada näiteks avaliku ürituste puhul, kus üritusel osalejad on teadlikud, et neist võidakse teha fotosid või filmida (näiteks laulupidu). Nõusolekut ei ole vaja juhul kui inimese kujutis pildil ei ole seostatav konkreetse isikuga. Inimese nõusolekut on vaja foto kasutamisel reklaamis. Reklaamiseaduse § 7 lg 1 sätestab, et reklaamis ei tohi ilma isiku nõusolekuta kasutada pildimaterjali või nimelist viidet ühegi füüsilise isiku kohta.

Kas autoriõigus kehtib internetis avaldatud fotodele? Kas on lubatud fotode reprodutseerimine teisel kodulehel? Kas linkide kasutamisel on viide autorile on vajalik?
Internetis avaldatud fotograafiateoseid võib kasutada autorilt luba küsimata vaba kasutuse ulatuses. Juhul kui internetis avaldatud foto tehakse kättesaadavaks teise kodulehekülje kaudu, siis seda ei loeta vaba kasutuseks ning selliseks tegevuseks on vaja küsida autorilt luba. Fotode linkide kasutamine on lubatud.  Linkide kasutamisel viide autorile ei ole kohustuslik. Linkide kasutamine ei ole lubatud juhul kui tegemist on väljavõtete tegemisega andmebaasidest.
 
Soov teha laulust remiks. Kas pean konsulteerima esitajaga? Kas DJ-d saavad remiksimise eest raha?
Muusikateose sõnade ja viisi autoritele kuulub õigus lubada ja keelata muusikateose reprodutseerimine ja töötlemine. Esitajal on õigus esituse puutumatusele ja reprodutseerimisele. Fonogrammitootjal on õigus reprodutseerimisele. Juhul kui remiks kasutab mõnda eelnimetatud komponenti, siis tuleb remiksi salvestamiseks saada luba õiguste omajatelt. Õigusi vahendavad Eesti Autorite Ühing (www.eau.org) ja Eesti Esitajate Liit (www.eel.ee). Remiksi raadiojaamas edastamise ja avaliku esitamise eest on õigus saada tasu ka remiksi autoril. Juhul kui remiks tehakse isiklikuks kasutamiseks, siis luba küsima ei pea. 

Kuidas teha raamatu järgi filmi?
Kirjandusteose autorile kuulub ainuõigus teose töötlemisele. Filmistsenaarium ja filmi lavastamine on käsitletav teose töötlemisena. Seega peab kirjandusteose autorilt küsima luba nii stsenaariumi tegemiseks kui ka filmi lavastamiseks. Luba ei pea küsima kui tegemist on kirjandusteosega, mille autori surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat.

Teen kunstiteosest (nt maalist) digitaalse foto, kas see foto on autoriõigusega kaitstav? Kas pean maali autoriga kokku leppima, milleks ma digipilti kasutan?
Isiklikuks kasutamiseks võib teoseid (sh maale) reprodutseerida (käsitsi joonistada, fototehnikaa abil, paljundusmasinaga, skänneriga jne). Fotografeerimise tulemusel tekib autoriõigusega kaitstav teos. Juhul kui sellist fotot kasutatakse vaba kasutuse ulatuses, siis maali autorilt luba küsima ei pea. Juhul kui tegemist ei ole vaba kasutusega (nt reklaamis kasutamine, trükised), siis peab maali autorilt luba küsima. Juhul kui maali autori surmast on möödnud rohkem kui 70 aastat, siis luba küsima ei pea.

Kas on olemas lepingute vorme fotode müümise (või siis litsentsi) kohta ? Lepingus võiks olla kirjas, mida fotoga võib teha ja mida mitte?
Tüüplepinguid fototeoste kohta ei ole teada. Vastava praktika tavaliselt kujundavad erialaliidud. Juhul kui ei ole võimalik tüüplepingut kasutada on kõige lihtsam viis paberile kirja panna vabas vormis, millisel moel fotot võib kasutada. Vt ka teoste kasutamine. Lepingu koostamisel võib eeskujuks võtta kirjanike autorilepingu näidise.

Kui ostan filme või muusika internetist, kas kopeerida isiklikuks tarbeks? Kauplusest ostetud DVD? 
Juhul kui tegemist on interneti kaudu ostetud CD või DVD plaadiga, siis laienevad sellele vaba kasutuse õigused. Samuti nagu kauplusest ostetud DVD-le. Juhul kui on tegemist filmi või muusikaga, mis ostetud faili kujul teenusepakkujalt (online music service, näiteks iPod või iTune), siis vaba kasutus sellistele muusika- ja filmifailidele ei laiene (AutÕS §-st 80³ lg 5). Nimetatud juhtumitel teenuse pakkuja otsustab, mitu koopiat on võimalik tarbijal failist teha (näiteks iPod ja iTune puhul 7 koopiat).

Millised sanktsioonid võivad olla rakendatud seaduse rikkumisel? Kas kohaldatakse ka vara konfiskeerimist?  
Karistusseadustikus on sätestatud kuriteod, autoriõiguse seaduses (AutÕS) väärteod. Väärtegude sanktsioon on rahatrahv: AutÕS § 81¹ - piraatkoopiaga kauplemise eest, samuti § 81² - õiguste teostamist käsitleva teabe kõrvaldamine või muutmine. Kuriteona (karistatakse rahalise karistuse või vangistusega) on karistusseadustikus sätestatud autori või esitaja isiklike õiguste rikkumine (§ 219), autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja varaliste õiguste rikkumine (§ 220), autoriõiguse seadusega ettenähtud tasu maksmisest kõrvalehoidumine (§ 221). Täpsemalt vt karistusseadustiku 14. peatükk.  AutÕS §81⁴ sätestab autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste tsiviilõigusliku kaitse. Autor (või kaasnevate õiguste omaja) saab nõuda rikkumise lõpetamist, kahjude hüvitamist (nii varaliste kui moraalsete), edasistest rikkumistest hoidumist jne. Konfiskeerimine on ette nähtud piraatkoopiate puhul ning piraatkoopiad kuuluvad hävitamisele. 

Kas internetis on võimalik saada pilte või fotosid ja kasutada neid näiteks powerpoint esitluses autoriõigusi rikkumata?
vt näiteks Creative Commons litsentsiga fotosid: http://foto.inspiral.net/index.html. Fotode kasutamine lubatud järgnevatel tingimustel: http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/2.0/.

Olen kodulehe webmaster ja haldaja. Kas mul on õigus kasutada oma kodulehel autorsuse tõestamiseks copyright sümbolit?Kuidas teõstada oma autorsust seoses kodulehe tegemise ja haldamisega?
Kodulehte, kui iseseisvat objekti, autoriõigusega kaitsta ei saa. Autoriõigust saab kohaldada näiteks kodulehe graafilisele kujundusele, tekstidele, tarkvarale, fotodele, andmebaasidele. Autoriõiguse tekkimiseks ei pea mingeid formaalsusi täitma. Õigused tekivad teose loomisega. Autorinime ei pea teosele lisama. C - märgi kasutus ei ole vajalik. Kodulehe autoriõiguse tähistamine ei oma õiguslikku tähendust. Autorsust eeldatakse, mis tähendab, et isik, kes on märgitud teose juurde autorina, loetakse autoriks senikaua kuni selline autorsus on vaidlustatud. Vt ka Internet.

Kas kaupluses võib raadio mängida stereosüsteemide eksponeerimiseks? Kas klientide lõbustamiseks võib kaupluses mängida televiisor?
Muusikateoste avalik esitamine ei ole seotud tehnilise aparatuuri ega muusika mängimise eesmärkidega. Autoriõiguse seaduse kohaselt on autori varaliste õiguste rikkumiseks ka ühe teose loata avalik esitamine ja seda ka siis kui teose avaliku esitamise kohas ei viibi esitamise ajal ühtki isikut. Muusika avaliku esitamisel oluliseks kriteeriumiks on “avalik koht”. Juhul kui soovitakse kaupluses ostjatele muusikat mängida, siis tuleb selle jaoks luba küsida ja tasu maksta nii autoritele, esitajatele kui fonogrammitootjatele (kaks viimast on hõlmatud ühe lepinguga). Juhul kui muusika esitamine on juhuslik, näiteks demonstreerida konkreetsele ostjale stereosüsteemi võimalusi, siis luba küsima ja tasu maksma ei pea. Juhul kui stereosüsteemid mängivad iga päev 12 tundi kaupluse külastajate, siis on tegemist muusikateoste avaliku esitamisega, sõltumata sellest, mis eesmärkidel seda tehakse. Tasu suurus algab 18 kroonist kuus. Ilmselt on see otstarbekuse küsimus, kas maksta kuus mõnikümmend krooni muusikateose avaliku esitamise eest ja esitada muusikat piiramatul hulgal või hoolitseda selle eest, et sterosüsteem pandaks käima ainult ostja palvel ning televiisoril oleks heli väljalülitatud. Teoreetiliselt võimalik luua ka selline olukord, kus muusika eest tasu maksta ei tule (muusikateose autori surmast möödunud 70 aastat, esituse salvestamisest möödunud 50 aastat, USA fonogrammitootja fonogramm jne) . Vt muusikateoste avalik esitamine.

Kas autoriõigus tekib ainult kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele või mistahes teosele? Kas telefoniraamatule laieneb autoriõiguse seadus või mitte?
Telefoniraamatu sisu (isikunimede ja numbrite järjestus) autoriõigusega kaistav teos ei ole (puudub loominguline panus). Telefoniraamatu graafiliselt kujundatud osad, fotod, reklaamid, kaubamärgid on kaitstavad autoriõigusega või kaubamärgõigusega. Vt ka teos. Telefonikataloog võib mõningatel juhtudel olla olla kaitstud kui sui generis andmebaas.

Kirjutan luuletusi ja avaldan enda kodulehel. Avastasin, et minu luuletusi avaldatakse teisel kodulehel. Kuidas saan tõestada, et see on minu teos?
Esimese sammuna oleks mõistlik pöörduda kodulehe omaja poole ja nõuda luuletuse eemaldamist või õige autorinime lisamist. Autorsust saab tõenda näiteks viidates varem ilmunud kogumikule, kus on kirjas luuletus ja autorinimi. Juhul kui kodulehe omaja ei arvesta nõudega, siis on võimalik pöörduda Kultuuriministeeriumi autoriõiguse komisjoni poole. Komisjon saab hinnata autorsust nii kirjalike tõendite (mustandid, varem trükis ilmunud teosed) kui ka suuliste ütluste põhjal (luuletus on varem avalikult esitatud ning seda on kuulnud teised isikud).

Tehes muusikapaladest MIDI formaadis mobiiltelefonihelinaid ja neid levitades, kas rikun loo autorite õigusi?
Muusikateoseid on lubatud reprodutseerida isiklikuks kasutamiseks. Sellise koopia levitamine (müük, internetis kättesaadavaks tegemine) võib toimuda ainult autori loal. Juhul kui levitamine toimub pereringis, siis vast autorid ja esitajad ei pahanda. Juhul kui väljaspool pereringi, siis peab autoritelt ja esitajatelt luba küsima.

Kas õppematerjal (näiteks õpetaja tunnikava, slaidiesitlus, loengukonspekt) on intellektuaalne omand?
Autoriõigusega kaitstavust hinnatakse läbi järgmiste kriteeriumite: kirjandus,- kunsti- või teadusteos, originaalsus, loomingulise tegevuse tulemus ja objektiivselt tajutav. Kui tunnikava, slaidiesitlus või loengukonspekt vastab nendele kriteeriumitele, siis tekib ka autoriõigus antud teostele. Autori varalised õigused võivad kuuluda tööandjale (vt töökohustuste käigus loodud teosed).

Miks peaksin maksma autoritasu, kui ostan CD tooriku, kirjutades sinna näiteks oma pildid? Kas siis ikkagi on autoritasud seal sees?
Nn tühja kasseti tasu maksavad salvestusseadmete ja –kandjate maaletoojad. Tegemist on solidaarse tasu kogumisega. Alternatiivset süsteemi hüvitise kogumiseks ei ole teada. Juhul kui eristada CD toorikud, millele muusikat ja filme salvestatakse ja millele mitte, siis peaks poes müüma erineva hinnaga CD toorikuid – näiteks 3,60 ja 160 krooni tükihind (muusikatööstuse hinnangul oleks õiglane hüvitis CD tooriku pealt, millele salvestatakse albumitäis muuskat, umbes 10 eurot). Juhul kui loobuda hüvitiste skeemist, tuleks keelata ka isiklikuks kasutamiseks filmidest ja muusikast koopiate tegemine. Antud ajahetkel oleks keelamine ühiskonna jaoks ilmselt kahjulikum, kui maksta iga tooriku eest u 20 senti hüvitisteks. Vt ka muusika ja filmide kopeerimine. 

Millised õigused on riigihankena korraldatud arhitektuurse ideekonkursi autasustatud tööde autoreil (tööd jätkata, ideed täiendada jne); millal on ostjal õigus autoreid edasisest projekteerimistööst välja jätta?
Arhitektuuriteose autoril tekivad isiklikud ja varalised autoriõigused, sh teostada oma arhitektuurne projekt, otsustada, kes ja millisel moel võib projekti muuta jne. Juhul kui ideekonkurssi tingimused ei sätesta, et osalejad loovutavad oma autoriõigused või annavad õiguste teostamiseks litsentsi, siis kuuluvad õigused autoritele. Projekti edasine projekteerimine, muutmine ja täiendamine on lubatud ainult autori loal. Autori saab edasisest projekteerimisest välja jätta juhul kui ostja on omandanud töö isiklikud ja varalised autoriõigused. Juhul kui ostjale ei ole õigusi üle läinud või litsentsi antud, siis ostja tööd edasi projekteerida ei saa. Juhul kui ostja on ilma loata andnud töö projekteerida kolmandatele isikutele on tegemist autoriõiguste rikkumisega.

Küsimus tarkvara autoriõiguse kohta. Kuidas ma taotlen autoriõigust ja kas eraisik saab taotleda?
Tarkvara autoriõigused tekivad arvutiprogrammi loomisega (samuti vaheetappidele). Mingeid formaalsusi ei ole vaja täita. Autoriõigused tekivad füüsilisele isikule ning võivad, kas lepinguga või seadusjärgselt üle minna teisele isikule (vt töökohustuste käigus loodud teosed).

Mis maksab luulekogu avaldamine ja kui endal selleks raha pole, siis kes avaldaks?
Luulekogu avaldamise kohta teavet tasuks küsida mõnelt kirjastuselt. Avaldamistoetust võib küsida Kultuurkapitalilt.  Autorihüvitusfond makstab tasu juhul kui luulekogu on laenutatud rahvaraamatukogudes.

Olen kujundanud logo. Minu nõusolekuta kasutab logo tuntud ettevõte. Kuidas saaksin oma autoriõigusi kaitsta?
Juhul kui ettevõtte tellis logo mõnelt reklaamibüroolt, siis kuuluvad rekaamibüroo töötajate tehtud logode varalised autoriõigused reklaamibüroole ja seega ei saa logo teinud kujundaja logo kasutamist lubada või keelata. Juhul kui ettevõte tellis logo kujundajalt, siis sisaldas kokkulepe ilmselt ka õigust kasutada logo ettevõtte kaubamärgina. Juhul kui ettevõte on logo kasutanud ilma õigusliku aluseta, siis on võimalus vaidlustada logo registreerimine kaubamärgina või juhul kui logo ei ole registreeritud kaubamärgina, siis logo kasutamine.

Olen osa võtnud mõnedest luulevistlustest, kuidas saan teada, et minu luuletusi keegi enda loominguks ei nimeta?
Registrit luuletuste ja autorite kohta ei ole. Juhul kui avaldatakse või esitatakse luuletus, kuid autoriks on märgitud teine isik, siis luuletuse loonud isikul on õigus vaidlustada selline nime märkimine ning nõuda autorsuse tunnustamist ja autorinime õiget märkimist.

Kuidas määratakse laenutatavale videofilmile litsentsitasu? Osa maaletoojaid kirjutab lihtsalt 100 krooni igale filmile otsa, osa 200 krooni?
Litsentsitasu suurust või määramist seadus ei reguleeri. Litsentsitasud on määratud või kokkulepitud videofilmi maaletooja poolt.

Teeme klientidele jaotamiseks firmat tutvustava CD . Missugust muusikat ja mis tingimustel võiksime kasutada taustamuusikana? Kas on ka nö tasuta võimalusi?
Muusika reprodutseerimiseks on vaja muusikateose sõnade ja viisi autori, esitaja ja fonogrammitootja luba. Eestis tegeleb õiguste vahendamisega Eesti Autorite Ühing (www.eau.org). Tasuta saab kasutada fonogramme, millel salvestamisest on möödas rohkem kui 50 aastat ja muusikateose sõnade ja viisi autori surmast on möödunud 70 aastat.

Kas peab taotlema avaliku esitamise luba, kui avalikult esitan üritusel muusikateoseid, mille autoriks olen mina ise?
Juhul kui avalikult esitatakse muusikateose sõnu ja viise, mis esitaja on ise loonud, siis avalikuks esitamiseks luba küsima ega tasu maksma ei pea. Juhul kui samal kontserdil esitatakse ka teiste autorite loomingut, siis peab luba küsima ja tasu maksma. Samuti peab tasu maksma juhul kui kasutatakse teiste isikute fonogramme.

Kas avalikul soolokontserdil teoste esitamise eest maksab autoritasu kontserdi organiseerija või esitaja?
Tavaliselt maksab autoritasud organiseerija, sest tasulise kontserdi puhul makstakse autoritasu piletikäibe pealt, vt www.eau.org. Poolte kokkuleppel võib autoritasu maksta ka esitaja.

Telekast videolindile lindistamine ja hiljem taasesitamine või arvuti kaudu telekast lindistamine ning taasesitamine on lubatud või mitte?
Isiklikuks kasutamiseks on lubatud reprodutseerida muusikateoseid ja audiovisuaalseid teoseid sh lindistamine arvuti või muu seadme vahendusel. Sellise salvestuse internetis levitamine (upload) ei ole lubatud.

Olen internetiportaali omanik. Portaal on ainuldaadne ja hea ideega. Kuidas ma saaksin end kaitsta konkurentide/küjljendajate eest?
Intellektuaalse omandi põhireegel on, et kaitstakse idee vormi, mitte ideed ise. Ideed on kõigi jaoks vabalt kasutatavad. Seega idee, internetiportaali kaudu vahendada üht või teist laadi tegevust või informatiooni, ei ole kaitstav. Internetiportaalid ei ole autoriõiguse (kirjandusteos, kunstiteos) või kaasnevate õiguste (esitus, film, fonogramm) iseseisvad objektid. Autoriõigusega on kaitstav internetiportaali graafiline kujundus, originaalne tarkvara, internetimängud, originaalne tekst, tõlked ja andmebaasid. Autoriõigusega kaasnevate õigustega on kaitstav audiovisuaalne teos (filmiklipid, bännered, animatsioon). Kaubamärgina saab kaitsta domeeninime või portaali tähistust.

Kas ka nn süldibändil on vaja sõlmida autorikaitsega mingi leping?
Sõltub sellest, mida bänd teeb. Kui bänd avalikult esitab muusikateoseid, siis selliseks tegevuseks on tavaliselt loa  omandanud koha (näiteks pubi) omanikvõi valdaja. Sellisel juhul bänd tasu avaliku esitamise eest maksma ei pea. Juhul kui esinetakse kohas, millel puudub avaliku esitamise luba, siis peab lepingu sõlmima ja tasu maksma isik, kes ürituse korraldab. Juhul kui bänd soovib salvestada teise autori muusikateose sõnu või viisi, siis peab olema autori või õiguste omaja luba (leping). Avaliku esitamise ja reprodutseerimise kohta leiab täiendavat infot Eesti Autorite Ühingu kodulehelt (www.eau.org).

Kui tõlgin/kirjutan laulutekste, siis kuidas on autoriõigusega?
Laulutekstidele tekivad autoriõigused. Samuti laulutekstide tõlgetele. Juhul kui tegemist on oma tarbeks tõlkimisega, siis autorilt luba küsima ei pea. Juhul kui laulutekste soovitakse kasutada fonogrammi salvestamiseks, siis peab luba küsima laulutekstide autoriõiguste omajatelt. Laulutekstide avaliku esitamise korral peab luba küsima ja tasu maksma autorile või teda esindavale kollektiivse esindamise organisatsioonile (Eesti Autorite Ühing - www.eau.org). Juhul kui esitamine toimub kohas, mis on muusikateoste avaliku esitamise loa omandanud, siis esitaja luba küsima ega tasu maksma ei pea. Tasu tõlgitud lauluteksti kasutamise eest (näiteks avaliku esitamise eest) on õigus saada, kui õiguste omaja (autor, pärija või kirjastaja) seda lubab. Seega on võimalus, et antakse luba tõlkimiseks, kuid mitte tasu saamiseks.

Mille alla käib tuntud loo töötlusega fono, mis ise sisse mängitud?
Juhul kui tegemist on enda tarbeks tehtud fonoga, siis selle tarvis muusikateose sõnade ja viisi autorilt luba küsima ei pea. Juhul kui fonogrammi soovitake reprodutseerida (plaadil, reklaamis, filmis jne), avalikult esitada (kontsert), edastada (radios, televisioonis), siis peab olema muusikateose sõnade ja viisi autori nõusolek loo töötlemiseks ja fonogrammi salvestamiseks.

Kas kooliraadios võib vahetundide ajal raadiot mängida?
Tegemist on muusikateoste avaliku esitamisega. Juhul kui muusikat mängitakse õppeprogrammi vahetu osana, siis on tegemist vaba kasutusega ning luba küsima ega tasu maksma ei pea. Vahetundide ajal muusika avalik esitamine ilmselt ei ole õppeprogrammi vahetu osa. Seega teoreetiliselt peaks selle tarvis luba küsima ja tasu maksma. Samas on Eestis praktika, et muusikateose autoreid esindav Eesti Autorite Ühing kooliraadiote puhul avaliku esitamise eest tasu ei küsi.

Kas pseudonüüm on kaitstav autoriõigusega?
Reeglina mitte. Autoriõigusega kaitstakse kirjandusteoseid, mis on originaalsed. Täheühend või mõnede sõnade kombinatsioon ei ole kirjandusteos. Pseudonüümi all avaldatud teosed on kaitstud autoriõigusega ning isikule, kes on pseudonüümi taga, tekivad autoriõigused.

Kas raamatu koostajal on kogumikule võimalik autorikaitset võtta ?
Isikul, kes oma loomingulise tegevuse tulemusena materjali valikul või süstematiseerimisel on loonud kogumiku (kogumiku koostajal), tekib autoriõigus sellele kogumikule (vt kogumiku koostaja õigused, AutÕS § 34). Mingeid formaalsusi täitma ei pea. Õigused tekivad kogumiku loomise hetkest.

Kuidas toimida kui on plaanis välja anda kogumik, mis on kokku kogutud erinevatest allikatest? Raamat sisaldab nii autori kaitse all olevatest teostest katkeid kui ka mujalt kogutut.
Kogumiku koostja peab arvestama, et autoriõigusega kaitstavaid teoseid võib süstematiseerida ja lülitada kogumikku, kas originaalis või ümbertöötatud kujul, vaid teose autori või õiguste oma nõusolekul (va vaba kasutus). Intellektuaalse tegevuse tulemusi, millele autoriõigust ei kohaldata, võib kogumiku koostaja iseseisvalt süstematiseerida ja ümber töötada. Kogumiku koostaja peab arvestama teoste tsiteerimise ja refereerimise reeglitega. Juhul teose tsiteeritav või refereeritav osa ületab motiveeritud mahu piirid, peab teose kasutamiseks autorilt luba küsima.

Missugune seadus kehtib uute taimesortide kohta (sordikaitse)? 
Taimesordi registreerimist, sordi sordilehte ja kaitse alla võtmist, kaitsealuse sordi omaniku õigusi, seemne ning taimse paljundusmaterjali ja kultiveerimismaterjali turustamisotstarbelist tootmist, sealhulgas pakendamist, turustamist ja Eestisse toimetamist ning riiklikku järelevalvet reguleerib taimede paljundamise ja sordikaitse seadus. Lisainfo - Taimekaitse Inspektsioon (http://www.plant.agri.ee/).

5-6 aastat tagasi tõlkisin kümmekond raamatut. Nüüd kuulsin, et raamatukogudest laenutamise pealt saab ka tõlkija autoritasu. Mis ma peaksin tegema, et seda saada? 
Laenutushüvituse maksmisega tegeleb Autorihüvitusfond. Tasu saamiseks tuleb esitada avaldus. Tasu suurus sõltub raamatu laenutuskordadest. Avalduse vormid ja elektrooniline avalduse esitamine www.ahf.ee.

Mul on geniaalne idee filmi loomiseks. Kuidas ma saan seda autoriõigusega kaitsta?
Autoriõigus kaitseb vormi, milles teos on väljendatud, mitte ideed ennast. Filmi loomise ideed ei ole võimalik "patenteerida".  Autoriõigus tekib sõltumata  mistahes registreerimisest. Autorite kollektiivse esindamise organisatsioonid (nt Eesti Autorite Ühing (EAÜ ja Eesti Audiovisuaalautorite Liit (EAAL) registreerivad teoseid autoritasu jaotamise eesmärgil.

Olen filmi stsenarist. Minu varalised õigused on üle läinud produtsendile. Kas mul on õigus saada autoritasu, kui minu filmi näidatakse televisioonis?
Autoriõiguse seaduse § 14 lg 6 alusel on audiovisuaalse teose autoritel (rezissöör, stsenarist, operaator, kunstnik) õigus saada õiglast tasu teose kasutajalt isegi sel juhul, kui varalised õigused kuuluvad produtsendile. Eelnimetatud õigusi teostatakse autorite kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu.

Olen ettevõtte marketingijuht. Ostsin poest DVD vahva filmiga. Kas ma tohin seda kasutada meie kliendipäeval?
Filmi koopia (DVD, VHS jne) omandamisel ei anta automaatselt kaasa autori varalisi õigusi. Jaemüügis olevad teosed on mõeldud ainult isiklikuks kasutamiseks. Filmi avalikuks esitamiseks (nt kliendiüritusel), paljundamiseks, levitamiseks jne on vajalik varaliste õiguste omaniku nõusolek, samuti tuleb tasu maksta autoritele (rezhissöör, stsenarist, operaator, kunstnik).

Soovin kasutada lõiku populaarsest Eesti filmist reklaamklipi valmistamisel. Mida peaksin arvestama?
Filmist üksikute lõikude kasutamisel (eriti reklaamis) tuleb arvestada, et autorile jäävad isiklikud õigused ka sel juhul, kui varalised õigused kuuluvad teisele isikule. Autori isiklikud õigused on näiteks: õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele. Kui teose kasutamine riivab isiklikke õigusi, on alati vaja ka autori nõusolekut.

Tahaks lood panna kõvakettale/plaadile, et ei peaks originaalplaate alati pididel kaasas kandma. On see võimalik? 
On küll, selleks tuleb saada litsents ehk luba õiguste omajatelt. Täpsem info ja tariifid on kirjas Eesti Fonogammitootjate Ühingu kodulehel - www.efy.ee

Kas reprodutseerimise eest tuleb ka siis maksta, kui kopeerin lood CD-R-le, aga võtan originaalplaadid kaasa?
Jah.

Kas reprodutseerimisluba annab loa ka avalikuks esitamiseks?
Ei. Reprodutseerimisluba ei sisalda avaliku esitamise luba, see tuleb eraldi saada. Enamasti sõlmivad fonogrammide avaliku esitamise lepingu klubide haldajad.

Tahame ise kopeerida plaadile muusikat ning selliseid plaate siis klientidele kinkida. On see võimalik?
Ei. Kui Te saate EFÜ-st reprodutseerimisloa, siis seda plaati tohite ainult ise kasutada. Levitada (nt kinkida, müüa, laenata) selliseid plaate ei tohi.

Iga reprodutseeritava plaadi kohta tuleb täita nimekiri. Aga alati ei ole võimalik leida enam originaalplaate üles, et sealt näiteks lugude autoreid vaadata. Kuidas sellisel juhul toimida?
Kuna reprodutseerimistasu jagatakse autoritele ja fonogrammitootjatele, kelle lugusid reprodutseerite, siis on väga oluline, et kõik andmed oleksid korrektselt kirjas. Kui originaalplaati ei ole võimalik enam kätte saada, siis võib kasutada Interneti leiduvaid muusika andmebaase info saamiseks.

Me juba autoritele (EAÜ) maksame,  kellele veel maksta tuleb?
Leping Eesti Autorite Ühinguga ja tasutud autoritasud ei hõlma fonogrammitootjate ja esitajate õiglase tasu saamise õigust fonogrammide avalikuks esitamiseks. Vastavalt autoriõiguse seaduse paragrahvile 72 on fonogrammitootjatel õigus saada õiglast tasu oma fonogrammi igasuguse üldsusele suunamise, k.a. fonogrammide avaliku esitamise, eest.

Kas siis tuleb samuti maksta kui ei mängita plaate, vaid raadiot?
Ekslik on seisukoht, et raadioprogrammi ettekandmisel ei pea tasu maksma, kuna raadio on selle eest juba maksnud. Raadio maksab autoritasu fonogrammi edastamise eest ning kui keegi soovib raadioprogrammi kasutada oma äris taustmuusikana, siis on sellisel juhul tegemist fonogrammi avaliku esitamisega, mille korral tuleb sellel avalikul esitajal eraldi tasu maksta.

Plaadi ostes oleme juba tasunud autoritasud, miks te veel nõuate?
Helikandjat ostes saadakse õigus kasutada seda reeglina vaid oma isiklikeks vajadusteks. Fonogrammi avaliku esitamise õigust ostmise fakt iseenesest kaasa ei too, selle eest on vaja eraldi tasu maksta. Väär on ka mõnede ettevõtjate hulgas levinud arusaam, et olles ostnud kasseti või CD, siis ollakse ühtlasi tasutud kõikide võimalike õiguste kasutamise eest.

Millise seaduse alusel  tasu maksta tuleb?
Fonogrammitootjatele ja esitajatele on antud tasu saamise õigus Eesti Vabariigi autoriõiguse seaduse alusel. Samuti tuleneb esitajate ja fonogrammitootjate tasu saamise õigus ka Rooma 1961. aasta konventsioonist ning 1996. aasta WIPO esitus ja fonogrammilepingust.

Kas see leping annab loa ka mängida DVD filme ja muusikavideoid (audiovisuaalseid teoseid)?
Antud leping kahjuks selleks luba ei anna.

Aga ma ei mängi ühtegi Eesti Fonogrammitootjate Ühingu (EFÜ) esindatud fonogrammitootja või esitaja lugu?
Fonogrammitootjal on hoolimata sellest, kas EFÜ teda esindab või mitte, õigus saada õiglast tasu fonogrammide avaliku esitamise eest.

Meie oleme väike maakoht, samas linnas teenitakse mitu korda rohkem, miks me samapalju maksma peame?
Eesti Fonogrammitootjate Ühing kohtleb kõiki ettevõtteid vastavalt tegevusvaldkondadele võrdselt. Näiteks, tariifid, mis on kehtestatud ööklubidele, restoranidele, kasiinodele jne, kehtivad ühtemoodi Tallinnas, Kuressaares, Võrus ja ka mujal Eestis.

Kui me EFÜ-le ja ka Eesti Autorite Ühingule (EAÜ)maksame, kas siis on kõik, või tuleb veel keegi midagi nõudma?Lepingud EAÜ ja EFÜ-ga annavad õiguse muusika avalikuks esitamiseks lepingus sätestatud tingimustel.

Kas arvutiprogramme võib ilma litsentsita kopeerida ja kasutada isiklikeks vajadusteks?
Nii arvutiprogrammide kopeerimine kui ka kasutamine eeldavad alati litsentsi olemasolu, olgu see siis isiklikeks või ärilisteks vajadusteks.

Kas vabavara (freeware) võib vabalt kopeerida ja kasutada?
Iga arvutiprogrammiga on kaasas litsentsileping (üldjuhul elektroonselt), mis sätestab kes ja millistel tingimustel võib vastavat arvutiprogrammi kasutada. Ka vabavara kopeerimisele ja kasutusele on seatud omad piirangud - teinekord on lubatud teha vaid üks koopia, samuti võidakse piirata vastava programmi kasutajaid, lubades programmi kasutada näiteks vaid kodukasutajatel või mittetulunduslikel eesmärkide. Seega vältimaks autoriõiguste rikkumist, on vajalik alati tutvuda programmiga kaasaskäiva litsentsilepinguga.

Mis saab siis kui proovivara (trialware) kasutamise aeg on lõppenud?
Arvutiprogrammid, mida on lubatud tasuta kasutada vaid kindla ajaperioodi jooksul (tavalisel jääb see 14-90 päeva vahele), tuleb peale selle ajaperioodi lõppu arvutist kustutada või maksta programmi kasutamise jätkamiseks ettenähtud litsentsitasu. Peale ettenähtud ajaperioodi arvutiprogrammi kasutamise jätkamine rikub autoriõigusi.

Olen füüsilisest isikust ettevõtja. Patenditaotlus on kallis ja menetlus võtab kaua aega. Kuidas ma saan oma leiutisele kiirema ja odavama kaitse?
Kiireim, lihtsaim ja odavaim viis on kaitsta oma leiutist kasuliku mudelina. Seejuures peab leiutise kaitsja olema veendunud leiutise uudsuses, kuna erinevalt patendimenetlusest Patendiamet siin ekspertiisi ei tee. Kasuliku mudeli menetlus kestab keskmiselt 3 kuud. Füüsilisest isikust ettevõtjale on kasuliku mudeli taotluse esitamise lõiv ainult 400 krooni.

Mida saab registreerida kaubamärgina?
Kaubamärgina saab registreerida ainult graafiliselt kujutatavaid tähiseid. Nendeks võivad olla sõnad, pildid, logod, loosungid või ruumilised tähised nii must-valgena kui värvilisena. Kaubamärk registreeritakse nende kaupade või teenuste suhtes, mida sellega soovitakse tähistada.

Kui kaua võtab aega kaubamärgi registreerimine? Millal on võimalik seda kasutama hakata? Kui palju tuleb selle maksumus?
Kaubamärgi registreerimine võtab aega umbes aasta, kuid kaubamärki kasutada võite ka ilma registreerimata. Kaubamärgi registreerimine maksab 2200 krooni ühe kauba- ja teenusklassiga, iga järgnev klass maksab 700 krooni lisaks. Lähemalt saate lugeda kaubamärgi kohta meie koduleheküljelt aadressiga www.epa.ee või küsimuste korral helistage telefonil 6277911

Sooviksin patenteerida kaubamärki?
Patenteerida (soovitav sõna: patentida) saab ainult leiutist, kaubamärki saab kaitsta.

Kas on võimalik oma äriideed patentida?
Leiutise all mõeldakse tehniliste probleemide lahendamiseks loodud tehnilisi lahendusi, mille kaitsmiseks saab taotleda patenti või kasulikku mudelit. Äriideed kui sellist ei saa kaitsta. Ideed tuleb rakendada ja rakenduse tulemusi saab siis kaitsta. Oma loomingule õiguskaitse saamiseks võib kasutada lisaks patendile ja kasulikule mudelile veel olemasolevaid riigi poolt pakutavaid tööstusomandi kaitse vorme: kaubamärk, tööstusdisaini lahendus, mikrolülituse topoloogia, geotähis.

Kuidas saab kaubamärki taotleda?
Kaubamärki saab taotleda Patendiametist, esitades registreerimise avalduse (soovitav plank on koduleheküljel http://www.epa.ee/default.asp?id=425) otse, posti või faksi teel.

Kas ma võin registreerimisavalduse ja riigilõivudokumendid teile saata või pean ise kohale tooma?
Nii nagu registreerimisavalduse võib ka riigilõivudokumendid saata posti või faksi teel.

Kui palju maksab ühe kaubamärgi registreerimine?
Kaubamärgi registreerimise eest tuleb maksta kahes osas: registreerimistaotluse esitamise eest (taotluslõiv) 2200 krooni kui soovitakse kaubamärki registreerida ühes kauba- või teenusklassis olevate kaupade või teenuste suhtes ja 700 krooni iga lisanduva kauba- või teenusklassi eest. Registreeringu tegemise eest kauba- ja teenindusmärkide registrisse veel 700 krooni.

Kuidas kaupu ja teenuseid klassifitseerida?
Kaupu ja teenuseid klassifitseeritakse nn Nizza klassifikatsiooni järgi (klassifikaatori vastav redaktsioon on koduleheküljel http://www2.epa.ee/nizza8/klassifikaator.htm ). Kaubaklasse on 1-34 ja teenusklasse 35-45. Ühte kauba- või teenusklassi on koondatud põhimõttelised samaliigilised tooted või teenused.

Sain registreerimisotsuse, millal ja kuidas pean registreeringu tegemise lõivu maksma?
Registreerimisotsuse korral tuleb registreeringu tegemise eest riigilõiv tasuda pärast kaubamärgi avaldamist Patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Kaubamärgileht ja kui vaidlustamisperiood on lõppenud (teie kaubamärki ei ole keegi asjast huvitatud isik vaidlustanud).

Mis vahe on kasulikul mudelil ja patendil?
Mõlemad kaitsevormid annavad õiguskaitse omaniku leiutisele. Aasta jooksul taotluse esitamisest on võimalik sama leiutise alusel teha õiguskaitsetaotlus teistes maailma riikides. Kasulikku mudelit nimetatakse sageli "väikepatendiks", kuna:
- enamasti pole nõuded leiutustasemele nii kõrged;
- Eestis ei tehta kasuliku mudeli taotlustele leiutustaseme ülemaailmse uudsuse ekspertiisi;
- ülemaailmse uudsuse eest vastutab taotleja (kui seda pole, järgneb vaidluse korral kohtuprotsessi kaotus);
- riigilõivud on väiksemad ja kehtivuse pikendamiseks makstavad riigilõivud makstakse mitte igal aastal, vaid 10-aastase kehtivusaja jooksul 2 korral;
- kasuliku mudelina ei saa kaitsta biotehnoloogia valdkonda kuuluvaid leiutisi.

Kas disaini avalikustamine parooliga kaitstud veebilehel annab disainerile hiljem õiguse vaidluste puhul tõestada, et tema töö on juba avaldatud ja avaldamisest saadik tema idee olnud?
Tööstusdisaini mõttes on asi avalikustatud siis, kui ta on avalikult kättesaadav kõigile, seega mitte parooliga kaitstud saidil. Teostuse autorsuse kuupäevaliseks tõestuseks on kõige parem kasutada digiallkirjastatud pildifaili - tavalise faili kuupäeva saab teatavasti muuta.

Kas Internetist leiab Eesti kasuliku mudeli täisteksti?
Kuigi Eesti patendikirjeldused võib leida aadressilt ee.espacenet.com, leiab  Internetist praegu ainult kasuliku mudeli esilehe, kui on teada selle ilmumisaeg – Eesti Kasuliku Mudeli Lehest. Kasuliku mudeli täisteksti või ilmumisaja otsingu saab tellida Eesti Patendiraamatukogust.

Milleks on vaja patendivolinikku?
Patendiametile õiguskaitsetaotluse tegemine nõuab paljude formaalsete ja sisuliste nõuete teadmist ja täitmist. Kui pole aega või tahtmist neid endale selgeks teha, siis patendivolinik annab tasulist abi.

Kas ma võin patendivolinikku usaldada? Mul on väärtuslik leiutis ja Patendiamet soovitas mul kaitsetaotluse koostamiseks pöörduda patendibüroosse patendivoliniku poole.
Loomulikult võite usaldada, nad on oma eriala professionaalid ja täiesti usaldusväärsed. Muidu nad seda tööd teha ei saakski. Patendivolinikud peavad riiklikus patendivolinike registris registreerimiseks olema eelnevalt kvalifitseeritud, seetõttu oleks sobiva patendivoliniku leidmiseks hea kasutada vastavat registrit Patendiameti ametlikus bülletäänis või Internetis aadressil http://www.epa.ee/default.asp?id=427.

Miks ma peaksin oma leiutist või kaubamärki või disainilahendust kaitsma?
Õiguskaitse olemasolu võimaldab omanikul saada kaitstud objektile monopoolse kasutusõiguse
•       rakendamiseks määratud territooriumil;
•       määratud perioodiks (kuni 25 aastat taimekaitse- ja meditsiinitoodete puhul, tegelikult lõpetatakse kehtivuse pikenduslõivude maksmine koos toote tootmise lõpetamisega või edasiarendatud sarnase toote turuletoomisega ehk hoitakse jõus seni, kuni on tulus või otstarbekas kaitset omada). Kaubamärgikaitse pole ajaliselt piiratud kui jätkatakse pikenduslõivude maksmist;
•       määratud tooteklasside piires.

Kas patendiamet või riik teostab kaitstud tööstusomandi objektide järelvalvet?
Ei teosta. Omanik peab ise jälgima, et tema õigusi ei rikuta. Tolliamet võtab siiski piraatkauba kahtluse korral ühendust kaubamärgi omanikuga. Vt näiteks Hannes Krause artikkel Eesti Päevalehes Toll tabas suure koguse võltsitud luksuskaupa.

Kas tööstusomandi omanik saab rikkaks?
Tööstusomandi kaitse iseenesest rikkaks ei tee. Pigem hea toote monopoolne müük või tulu patendi või litsentsi müügist. Oluline on, et uue leiutustasemega tehniline vms lahendus võimaldaks kasutamisel luua lisandväärtust ja selle arvel kasumit teenida. Tööstusomandi pantimine võib aidata saada laenu ja seega saada firmal üle ajutistest rahalistest raskustest.

Kui palju maksab leiutise või kaubamärgi või disainilahenduse kaitse?
Riigilõivud on kirjas patendiametite veebilehtedel. Eesti lõivude kohta vt http://www.epa.ee/default.asp?id=394  

Kuidas leida Internetist patente?
Tasuta patendiotsingu üks parimaid ja ulatuslikumaid andmebaase on aadressil http://ee.espacenet.com  - Laiendatud otsing, patentide andmebaas Worldwide.
Otsingu teostamisel juhinduda sisestuslahtri taga toodud näidistest. Küsimuste tekkimisel võib alati pöörduda Eesti Patendiraamatukogusse: tööpäeviti kell 9-17 telefonil 6411 250 või e-posti aadressil patent@patentlib.ee

Mis keeles on leiutiskirjeldused?
Leiutiskirjelduse keel oleneb dokumendi publitseerinud patendiameti ametlikest keeltest. Eesti leiutiskirjeldused on eesti keeles ja jaapani omad paraku hieroglüüfides. Kui aga sama leiutis on kaitstud näiteks mõnes ingliskeelses riigis või rahvusvaheliselt ingliskeelsena, siis võib seda leiutiskirjeldust leida ka inglise keeles publitseerituna. Sama leiutise kaitsedokumente erinevates riikides nimetatakse patendipereks. Soovitud leiutise patendipere võib leida andmebaasist espacenetist - leiutise bibliograafiliste andmete lehe allosas lingilt "Kuva INPADOC-i patendipere". Saadud nimekiri võib olla puudulik, kuid paremat andmebaasi pole. Täpsema info saab otse patendiametitest või patendiameti ametlikest väljaannetest e bülletäänidest.

Kas on Internetis olemas ülemaailmne andmebaas kaubamärgi-, disaini- või patendiotsinguks?
Ei ole. Ja pole ka sellist tasulist andmebaasi. Paljudel patendiametitel pole veel oma kodulehtegi ja mitmes riigis soovib patendiamet saada otsingu eest raha selmet pakkuda seda informatsiooni tasuta ja kasutajasõbralikult Internetis.