Muusikateoste avaliku esitamise õigus on seotud mõistega “avalik koht”. Kodus muusika esitamisele ei kohaldata muusika avaliku esitamise reegleid.

Muusika avaliku esitamisega kaasnevad teatavad õiguslikud tagajärjed. Autoriõiguse seaduse kohaselt on avalik esitamine teose ettekandmine kas vahetult (elavas esituses) või kaudselt mis tahes tehnilise vahendi või protsessi (raadio, televiisor, plaadi-, kasseti-, CD-mängija jms) vahendusel üldsusele avatud kohas.

Üldsusele avatud kohaks autoriõiguse seadus tähenduses loetakse territooriumi, ehitist või ruumi, mis on antud üldiseks kasutamiseks või kuhu sellise koha omanik või valdaja võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, teater, kontserdisaal, kino, klubi, diskoteek, kauplus, restoran, baar, kohvik, hotell jt sarnased kohad).

Autoritelt saadud luba muusika avalikuks esitamiseks puudutab ainult autori õigusi. Kui avalikuks esitamiseks kasutatakse fonogramme, tuleb kasutajal nende eest esitajatele ja fonogrammitootjatele samuti tasu maksta.

Muusikateoste avalikuks esitamiseks tuleb saada luba Eesti Autorite Ühingult

Muusikateoseid võib kas vahetult või kaudselt avalikult esitada ainult juhul, kui selleks on saadud eelnev luba Eesti Autorite Ühingult (EAÜ). Sisuliselt tähendab see kirjaliku litsentsilepingu sõlmimist muusikateoste avalikku esitamist korraldava isiku ja EAÜ vahel. Lepingus sätestatakse muuhulgas kasutaja poolt muusikateoste avaliku esitamise eest makstava litsentsitasu suurus. Muusikateoste avaliku esitamise litsentsitasu määradega saab tutvuda EAÜ kodulehel www.eau.org .

Esitajatele ja fonogrammitootjatele tuleb maksta õiglast tasu fonogrammide avaliku esitamise eest

Fonogrammide avaliku esitamise eest on esitajatel ja fonogrammitootjatel tulenevalt autoriõiguse seadusest õigus saada õiglast tasu. Esitajad ja fonogrammitootjad teostavad Eestis oma vastavat õigust ühiselt ning lähtuvalt valdkonnast maksab muusika kasutaja tasu ainult ühele organisatsioonile, kes jaotab tasu võrdselt nii esitajate kui fonogrammitootjate vahel. Tasu maksmise kohustus tähendab kirjaliku lepingu sõlmimist fonogrammide avalikku esitamist korraldava isiku ja Eesti Fonogrammitootjate Ühingu (EFÜ) või Eesti Esitajate Liidu (EEL) vahel. Fonogrammide avaliku esitamise eest maksmisele kuuluvate tasu määradega saab tutvuda EFÜ kodulehel www.efy.ee ja EELi kodulehel www.eel.ee.

Reprodutseerimisõigus ja muusika avalik esitamine

Üha rohkem soovitakse muusikat avalikult esitada mitte originaalplaadilt, vaid arvuti kõvakettalt või isekirjutatud plaadilt. Samuti on diskorid väga huvitatud enimkasutatud lugude ühele plaadile kopeerimisest, et ei peaks kaasas kandma suurt kogust originaalplaate. Eesti Autorite Ühing ja Nordisk Copyright Bureau koostöös Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga on teinud võimalikuks selliste muusikakandjate legaliseerimise. Kõigil soovijatel on võimalus EFÜ-lt saada autorite ja fonogrammitootjate luba fonogrammide avaliku esitamise eesmärgil reprodutseerimiseks.

Muusikateoste avalik esitamine luba küsimata ja tasu maksmata

Teatud juhtudel võib muusikateoseid ja fonogramme avalikult esitada, ilma et peaks luba küsima (lepingut sõlmima) või tasu maksma:
1) teose avalik esitamine õppeasutustes tingimusel, et kuulajas- või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased;
2) kasutatakse muusikateoseid, mille sõnade ja viisi autorite surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat ning fonogrammi salvestusest on möödas rohkem kui 50 aastat;
3) kasutatakse muusikateoseid, mille sõnade ja viisi autorite surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat ning tegemist on sellise riigi fonogrammiga, kelle fonogrammide ja esituste puhul ei tule tasu maksta (nt USA fonogrammid); 4) kasutatakse muusikateoseid, mille sõnade ja viisi autorid, esitajad ja fonogrammitootjad on andnud loa oma teoste kasutamiseks;
5) vahetult esitatakse muusikateoseid, mille sõnade ja viisi autorid on andnud loa oma teoste kasutamiseks ja nimetatud isikud ei ole andnud volitusi kollektiivse esindamise organisatsioonile. Nt kontsert, kus esitatakse muusikat vahetult ning kõikide muusikateoste sõnad ja viisid on loonud isik, kes teoseid esitab ning kes ei ole oma loomingu suhtes andnud EAÜ-le volitusi õigusi teostada; 
6) vahetult esitatakse muusikateosid, mille sõnade ja viisi autorite surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat.