Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist isiklikuks tarbeks.  Autoril,  samuti teose esitajal ja fonogrammitootjal on õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi kasutamise eest.  Tasu kogumine toimub nn tühja kasseti tasu skeemi abil, kus salvestusseadmete ja salvestuskandjate maaletoojad maksavad lõivu salvestusseadmete puhul 3 protsenti kauba väärtusest ning  salvestuskandjate puhul 8 protsenti kauba väärtusest. Salvestusseadmete ja salvestuskandjate nimekirja, mille maaletoomisel tasu tuleb maksta leiab siit. 

Tühja kasseti tasu ei kompenseeri autoritele piraatlusest tingitud kahjusid. Tegemist on hüvitisega, mida makstakse autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele selle eest, et seadus lubab teatud juhtudel teha teostest salvestusi enda tarbeks, ilma et selleks peaks autorilt luba küsima. Igaüks võib salvestada raadiost ja televiisorist muusikat ning televiisorist saateid ning filme; samuti võib paljundada enda poolt ostetuid CD-plaate isiklikuks kasutamiseks ning laadida neid arvutisse, jne.

Kellele tühja kasseti tasu jagatakse?
Tasud jaotatakse iga aasta alguses kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel (Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Näitlejate Liit, Kirjanike Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit jt). Organisatsioonid jagavad tasu edasi oma liikmele. Jaotusfondist 10% ulatuses võib toetada muusika-, filmi- ja videokultuuri üritusi ning raadio- ja televisioonivaldkonnaga seotud koolitus- ja teadusprogramme. Varasematel aastatel on toetatud näiteks popmuusikaauhinda "Eesti muusikaauhind" ning filmifestivali "Eesti filmi päevad". Tasude jaotus vt siit.

Tasu makstakse tagasi salvestusseadmetelt ja -kandjatelt:
1) mis tehniliste omaduste tõttu ei võimalda audiovisuaalseid teoseid ja teoste helisalvestisi reprodutseerida üksikute koopiatena;
2) mis on eksporditud või Eestist Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile viidud;
3) mida kasutatakse ettevõtja põhikirjalise tegevuse raames;
4) mida kasutatakse tegevusel, mille puhul salvestaja põhitegevuse tulemus eeldab vahe-etapina audio- või videosalvestise valmistamist;
5) mis on mõeldud salvestustegevuseks haridus- ja teadusasutuste poolt õppe- ja teaduslikel eesmärkidel;
6) mida kasutatakse salvestiste tegemiseks puuetega inimestele.
Tasu maksab tagasi dokumenteeritud tõendite alusel  Eesti Autorite Ühing  www.eau.org.

Tühja kasseti tasu toimib solidaarse tasu kogumise põhimõttel. See tähendab, et tasu kogutakse kõigilt nimekirjas olevatelt seadmetelt ja toorikutelt, nt CD-tooriku eest kogutakse tasu umbes 22 senti (8% väärtusest). Niisugust tasu kogumise mudelit, kus tasu kogutakse ainult nende toorikute eest, mida kasutatakse ainult muusika ja filmide salvestamiseks, ei ole teada. Pealegi oleks sellisel juhul tasu ühe tooriku pealt muusikatööstuse hinnangul, umbes 10 EUR. Ilmselt oleks äärmiselt keeruline müüa poes CD-toorikuid, kui samal riiulil oleks üks ja sama toode kahe erineva hinnaga: üks 3,6 krooni ja teine 160 krooni. Kuni ei ole töökindlat alternatiivi, peab tasu kogumise tagama riik. Tegemist ei ole Eesti eripäraga, vaid Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustusega maksta hüvitist vaba kasutuse eest. Eestis on tasu kogutud alates aastast 1996.

Kas tühja kasseti tasule on alternatiivi?
Direktiiv 2001/29/EC art 5 2b järgi võivad liikmesriigid ainuõigusi piirata, kuid sel juhul tuleb maksta hüvitist. Loobumine hüvitise maksmisest tähendaks ühtlasi, et muusika ja filmide kopeerimine enda tarbeks ei oleks lubatud. Euroopa liikmesriikidest ei ole ainuõigusi piiranud Suurbritannia ja Iirimaa (seda peamiselt põhjusel, et nendes riikides on tegemist anglo-ameerika põhise autoriõigusega).

Kas vaba kasutus laieneb ka Interneti P2P failivahetusprogrammidele?
Kõikidele vaba kasutuse reeglitele kohaldatakse nn kolmeastmelist testi, mille üheks kriteeriumiks on, et vaba kasutus ei tohi põhjendamatult kahjustada autori seaduslikke huve. Eestis ei ole vastavasisulist arutelu veel toimunud. Euroopa ja muu maailma muusikatööstus on üsna ühesel seiskohal, et sellises ulatuses failivahetus nagu praegu internetis toimub, kahjustab tööstuse ja autorite huve. Seadusega on selgelt keelatud ilma autorilt luba küsimata autoriõigusega kaitstavate teoste internetti üleslaadimine (vt üldsusele kättesaadavaks tegemise õigus AutÕS § 13 lg 1 p 9¹). Internetist muusika ja filmide allalaadimine (reprodutseerimine) on lubatud, kui see toimub õiguse omaja loal. P2P failivahetusprogrammide abil allalaadimise õiguspärasuse osas hetkel ühest vastust ei ole ning tuleb ära oodata esimesed vastavad kohtulahendid.