Autoriõigus kehtib kogu autori eluea jooksul ning veel 70 aastat pärast tema surma. Esituste, fonogrammide, ringhäälingusaadete ja  filmitootja autoriõigus kehtib 50 aastat alates salvestamisest.

Autori surma järgselt läheb autoriõigus teistele isikutele üle pärimisõiguse üldsätete või pärandaja viimse tahte avalduse järgi. See tähendab, et juhul kui pärandaja ei ole teinud testamenti või sõlminud pärimislepingut, toimub pärimine pärimisseaduses kirjeldatud korras.

Seadusjärgsele pärijale lähevad üle autori kolm isiklikku õigust (õigus teose lisadele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele ja õigus teose avalikustamisele), samuti erinevad varalised õigused. Sarnaselt lähevad pärimise teel üle autoriõigusega kaasnevad õigused.

Kui teisi pärijaid ei ole, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus (linn, vald). Kui pärand on avanenud välismaal, on seadusjärgne pärija riik. Riigile pärimise teel üle läinud autoriõigust teostab Kultuuriministeerium.

Autorid, kelle autoriõigust teostab Kultuuriministeerium, on:
Eduard Wiiralt,
Marie Under,
Artur Adson
Artur Lemba

Eesti Kirjanike Liit:
Betti Alver
Friedebert Tuglas
Elo Tuglas

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum:
Heino Eller

Riigile üle läinud autoriõigust teostades annab Kultuuriministeerium teoste kasutamiseks litsentse ja kogub selle eest autoritasu. Sellist tasu võib kasutada stipendiumi väljaandmiseks. 2004. aastast annab Kultuuriministeerium välja Eduard Wiiralti nimelist stipendiumi.

Eduard Wiiralti nimeline stipendium
Eduard Wiiralti nimeline stipendium loodi 2004. aastal, mil oli Eesti Kunstiakadeemia 90. juubel, ning seda antakse välja kord aastas. Stipendiumi makstakse Wiiralti teoste kasutamise eest laekunud autoritasudest, mida kogub kokkuleppel Kultuuriministeeriumiga Eesti Autorite Ühing. Eduard Wiiralti autoriõigused kuuluvad seadusjärgselt riigile, neid teostab Kultuuriministeerium.

25 000 kroonise stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste iseseisvat õppe- ja loomingulist tööd ning võimaldada enesetäiendamist välisriikides. Stipendiaadi valimisel hinnatakse taotleja õpitulemusi, eelnevat loomingulist tegevust ja stipendiumi kasutamise eesmärke. Stipendiumi statuut.

Seni on Wiiralti stipendiumi pälvinud:
2004: Alvar Reisner, Eesti Kunstiakadeemia, maali III kursus;
2005: Merike Estna, Eesti Kunstiakadeemia, interdistsiplinaarsete kunstide magistrant;
2006: Flo Kasearu, Eesti Kunstiakadeemia, maali III kursus; Eike Eplik, Tartu Kõrgem Kusntikool, skulptuuri IV kursus.
2007: Villem Jahu, EKA graafika III kursus, Martinus Daane Klemet, EKA graafika III kursus; Maris Palgi, TÜ maalikunsti magistrant.
2008: Laura Põld (Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna maalikunsti magistrant); Eva Labotkin (Eesti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarsete kunstide magistrant); Einike Leppik (Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini ja restaureerimise eriala diplomand); Olivia Verev (Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna magistrant); Veiko Klemmer (Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna maalikunsti magistrant);  Margus Tamm (Kunstiakadeemia disainiosakonna doktorant) ning Eva Jakovits (University College of Arts, Crafts and Design).