Intellektuaalse omandi valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ehk konventsioonid ja Euroopa Liidu dokumendid.
Rahvusvahelised lepingud omavad tähtsust kahel olulisel põhjusel:
• Eesti siseriiklikud seadused peavad olema kooskõlas nende rahvusvaheliste lepingutega, millega Eesti on ühinenud;
• kui selline kooskõla puudub, siis saab oma õiguste teostamisel ja kaitsel taotleda rahvusvahelise lepingu sätete kohaldamist otse.
Autoriõigus
Eesti Vabariigi Põhiseadus § 39
Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.
Autoriõiguse seadus (AutÕS) võeti vastu 11.11.1992 ja kehtib alates 12.12.1992..
Mõned teised Eesti seadused sisaldavad ka üksikuid autoriõigust reguleerivaid sätteid.
Eesti Vabariigi Valitsuse tähtsamad õigusaktid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas on järgmised:
Rahvaraamatukogusest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ja kord
Autoriõiguse asjatundjate komisjoni moodustamine
Teose reprograafilise reprodutseerimise tasu ilukirjanduse ning teadus- ja õppekirjanduse autorite ja kirjastajate vahel jaotamise määrad ning tasu maksmise kord
Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886), millega Eesti Vabariik ühines 1927. aastal ja taasühines 26. oktoobril 1994.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisa 1C Intellektuaalse omandi õiguste kaubandusaspektide leping ehk lühendina TRIPS-leping (Agreement on Trade Related Aspects of Intellectual Property Rights). Eesti Vabariik ühines WTO-ga 1999. aastal.
WIPO autoriõiguse leping (WCT, 1996), millega Eesti Vabariik pole veel ühinenud.
Ülemaailmne autoriõiguse konventsioon (Universal Copyright Convention, 1952). NSV Liit ühines sellega 1973. aastal, Eesti Vabariik pole ühinenud.
Inimõiguste ülddeklaratsiooni (1948) artikkel 27 lõige 2: “Igal inimesel on õigus oma moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele, mis tulenevad tema mis tahes teaduslikust, kirjanduslikust ja kunstilisest tulemusest, mille autoriks ta on”.
Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 15: “1. Käesolevast paktist osavõtvad riigid tunnustavad iga inimese õigust:
…c) saada kaitset moraalsetele ja materiaalsetele huvidele, mis on tekkinud seoses mis tahes teadus-, kirjandus- või kunstiteostega, mille autoriks ta on”.
Autoriõiguse küsimused on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas.
Autoriõigusega kaasnevad õigused
Autoriõiguse seaduse (1992) 8. peatükk (Teose esitaja, fonogrammitootja ning ringhäälinguorganisatsiooni õigused (autoriõigusega kaasnevad õigused) ja 8¹. peatükk (Andmebaasi tegija õigused).
Teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon ehk nn Rooma 1961. a. konventsioon (jõustus EV suhtes 28.04.2000)
Fonogrammitootjat fonogrammi loata paljundamise vastu kaitsev konventsioon ehk nn Genfi 1971. aasta konventsioon (jõustus EV suhtes 28.05.2000)
WIPO esitus- ja fonogrammileping (WPPT, 1996), millega EV pole veel ühinenud.
Autoriõigusega kaasnevate õiguste küsimused on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas.
Tööstusomand
Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seadus (2003; jõustus 1.05.2004)
Kaubamärgiseadus (esimene 1992; uus seadus 2002)
Patendiseadus (1994)
Kasuliku mudeli seadus (1994)
Tööstusdisaini kaitse seadus (1997)
Mikrolülituse topoloogia kaitse seadus (1998)
Geograafilise tähise kaitse seadus (1999)
Konkurentsiseadus (2001)
Sordikaitseseadus (1998)
Eelnimetatud seadused leiate Patendiameti kodulehelt www.epa.ee või Riigi Teatajast www.riigiteataja.ee.
Nimetatud akte on korduvalt täiendatud ja muudetud. Nende alusel on vastu võetud hulgaliselt Vabariigi Valitsuse ja ametkondade akte. Tööstusomandi küsimused on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas.
Eesti on ühinenud paljude rahvusvaheliste lepingutega tööstusomandi valdkonnas. Tööstusomandi rahvusvahelise kaitse tähtsaim ajalooline alusdokument on Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1883), millega EV ühines 1924. a. ja taasühines 1994. a.
Tööstusomandi valdkonna konventsioonide nimekirja võib leida Patendiameti koduleheküljelt www.epa.ee või Patendiraamatukogu koduleheküljelt www.patentlib.ee
Tsiteeritud ja refereeritud raamatust H. Pisuke, Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 18-19, 46.