Teise isiku loodud teost võib kasutada ilma autori eelneva nõusolekuta vaid väga rangelt autoriõiguse seaduses ettenähtud tingimustel. Autori varalisi õigusi on seadusega piiratud ühiskonna huvides. Piiratud on vaid varalisi, mitte isiklikke õigusi. Teose vaba kasutamise võimaluste ammendav loetelu on fikseeritud autoriõiguse seaduse IV peatükis.
Seaduses ettenähtud juhtudel on õigus autoriõigusega kaitstavat teost vabalt kasutada kõigil isikutel:
• ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta (AutÕS §-d 18-25¹)
• ilma autori nõusolekuta, kuid “õiglase tasu” eest (AutÕS §-d 26-27 ja 27¹)
Teost, mille suhtes autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud (AutÕS VI peatükk), võivad kasutada vabalt kõik isikud.
Autori huvide ja ainuõiguste kaitse garantii
Autori huvide ja ainuõiguste kaitse garantiiks on nn kolmestmelise testi (three step test) läbimine, millele peab vastama iga teose vaba kasutamise juhtum (AutÕS § 17), mis põhineb Berni konventsiooni artiklil 9 lg 2.
Teose vaba kasutamine võib toimuda ainult juhul, kui:
1) selline vaba kasutamise võimalus on seaduses otseselt ette nähtud;
2) selline kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega;
3) selline kasutamine ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huvisid.
Tuleb silmas pidada, et autor (või autori õigusjärglane, kes kasutab autori õigusi seaduse või lepingu alusel) võib alati vaidlustada alljärgneva teose vaba kasutamise juhul, kui ta väidab, et eespool toodud tingimusi on rikutud.
Teose reprodutseerimine isiklikeks vajadusteks
Autoriõiguse seaduse kohaselt: “Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teise isiku õiguspäraselt avaldatud teose füüsilise isiku poolt reprodutseerimine isiklikeks vajadusteks. Selline reprodutseerimine ei tohi taotleda mis tahes ärilisi eesmärke. ” (AutÕS § 18 lg 1).
Autoriõiguse seadus ei defineeri mõistet ,,isiklikud vajadused". Isiklikuks vajaduseks tuleb pidada eelkõige enese harimist ja meelelahutust. Peab puuduma igasugune äriline eesmärk.
Isiklikud vajadused on kategooria, mis iseloomustab ainult füüsilist isikut. Seadus ütleb otseselt, et vaba kasutamine isiklikeks vajadusteks saab toimuda vaid füüsilise isiku poolt ega laiene juriidilistele isikutele.
Enne teose enda jaoks paljundamisele asumist tuleks siiski järele mõelda, mida ja millises ulatuses riskivabalt teha, et see ei läheks vastuollu autoriõiguse seaduse paragrahv 17 nõuetega. Isiklikeks vajadusteks kasutamise reegli alla mahub riskita teosest mõistliku osa kopeerimine (näiteks sisukord ja endale vajalikud peatükid).
Autoriõiguse seaduses on tehtud erandid, mil teost ei tohi ka isiklikeks vajadusteks reprodutseerida (AutÕS § 18 lg 2).
Pole lubatud ilma autori nõusolekuta ka enda jaoks kopeerida:
1) arhitektuuriteoseid hoonetena või muude analoogiliste rajatistena (näiteks ehitades endale meeldima hakanud individuaalmaja koopia);
2) piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid;
3) elektroonilisi andmebaase (tavalisi andmebaase tohib);
4) arvutiprogramme (välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel);
5) reprograafilisel viisil noote.
Teose tsiteerimine ja refereerimine
Tsiteerimine ja refereerimine tagavad eelneva loomingu järjepidevuse kultuuris ja garanteerivad autoritele nende isiklike õiguste järgimise.
Tsiteerimine on teise autori loodud teose osa üks-ühene kordamine oma teoses. Refereerimine on teise autori teose sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine.
Tsiteerida on võimalik erinevaid teoseliike. Kirjandusteoste tsiteerimisel kasutatakse erilist kokkuleppelist märgisüsteemi, jutumärke. Tsiteerida saab aga ka muusikateoseid, kujutava kunsti teoseid, arhitektuuriteoseid jms. Kõigi nende tsiteerimise liikide suhtes kehtivad tsiteerimise põhireeglid.
Tsiteerimise põhireeglid on järgmised (AutÕS § 19 p 1):
• tsiteerimine on lubatud ainult avaldatud teoste puhul, kusjuures avaldamine peab olema õiguspärane. Teos loetakse õiguspäraselt avaldatuks, kui teos ise või selle koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks sellises koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda ja seda omandada (AutÕS § 9 lg 1). Üldsus on määramata isikute ring väljaspool autori perekonda ja lähimat tutvusringkonda (AutÕS § 8);
• tsiteerida on lubatud motiveeritud mahus. Motiveeritud maht on iga konkreetse teose kasutamise puhul fakti küsimus. Motiveeritud mahu ületamisel on tegemist ebaseadusliku reprodutseerimisega;
• tsiteerides tuleb järgida teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust, et vältida autori teksti mõtte moonutamist.
• tsitaadi või refereeringu juures tuleb ära märkida järgmised rekvisiidid:
a) autori nimi (kui see on teosel näidatud);
b) teose pealkiri (nimetus);
c) teose avaldamise allikas (ajalehe, ajakirja, raamatu jms nimetus, kirjastaja, domeen (interneti aadress), intervjuu andmise viis, aeg, koht jms sõltuvalt teose liigist).
Teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel
Autoriõiguse seaduse (§ 19 p 2), ka § algus, sättega kehtestatud reeglid on järgmised:
• teos või selle osa peab olema õiguspäraselt avaldatud;
• teost või selle osa kasutatakse vaid illustreeriva materjalina ja ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel. Selline vaba kasutamine võib toimuda näiteks koolitunnis, loengus, õpilas- või teaduskonverentsil (laulu, luuletuse või romaanist katkendi esitamine, lühifilmi näitamine, konverentsiettekande illustreerimine slaididega kunstiteostest jms).
• teost või selle osa võib kasutada vaid motiveeritud mahus. Tuleb jälgida, et “illustreerimine” ei muutuks autori teose reprodutseerimiseks kui selliseks. Illustreerimine tähendab siiski vaid konkreetse näitena väljatoomist õpetaja, õppejõu, teadlase vms enda käsitluse kontekstis.
• selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
• tuleb ära märkida järgmised rekvisiidid:
a) autori nimi (kui see on teosel näidatud);
b) teose pealkiri (nimetus);
c) teose avaldamise allikas.
Selle õigusnormi puhul tuleb eriti silmas pidada riski momenti, et autor võib alati vaidlustada mis tahes vaba kasutamise autoriõiguse seaduse paragrahvi 17 alusel väites, et selline kasutamine on vastuolus teose tavapärase kasutamisega või kahjustab põhjendamatult autori seaduslikke huvisid. Riski vältimiseks on soovitatav eriti õpikutes teise autori teose illustreeriva materjalina reprodutseerimine autoriga eelnevalt kokku leppida.
Teose reprograafiline reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel
Teose reprograafiline reprodutseerimine on fotokopeerimine või muul analoogilisel meetodil teose kopeerimine vastavalt autoriõiguse seadusele (AutÕT § 27¹ lg 1).
Reprograafilise reprodutseerimise reeglid on järgmised (AutÕS § 19 p 3):
• võib paljundada (fotokopeerida) artiklit, mis on õiguspäraselt avaldatud ajalehes, ajakirjas ja muus perioodilises väljaandes;
• võib paljundada vaid katkendit avaldatud teosest (näiteks õpikust, monograafiast, romaanist);
• koopiat kavatsetakse kasutada ainult õppe- ja teaduslikel eesmärkidel (näiteks tunnis, loengus, seminaris, keeletunnis, seminaril);
• tasuta on lubatud kasutada ainult haridus- ja teadusasutuses, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
• tuleb ära märkida järgmised rekvisiidid:
a) autori nimi (kui see on teosel näidatud);
b) teose pealkiri (nimetus);
c) teose avaldamise allikas.
Teose vaba kasutamine on esmajoones mõeldud avalik-õiguslikele üldhariduskoolidele ja kõrgkoolidele. Riigiasutus selle sätte mõju alla ei kuulu ja sellist vaba kasutamise õigust ei oma.
Selline teoste tasuta paljundamine riivab kahtlemata autorite varalisi huvisid. Sellepärast on õigusega kehtestatud teatud kompensatsioonimehhanism. Vaadeldaval viisil paljundamise eest peavad autor ja kirjastaja saama õiglast tasu (AutÕS § 27¹).
Raadio- ja televisioonisaadete edastamine ja taasedastamine
Vastavalt autoriõiguse seadusele AutÕS §-le 75 lg 1 p 3 võib raadio- ja televisioonisaadete kasutamida lühikeste väljavõtetena lülitamiseks päevasündmuste ülevaatesse informatsiooniliste eesmärkidega motiveeritud mahus ning tingimusel, et märgitakse ära allikas, kui see on võimalik;
• tuleb ära märkida järgmised rekvisiidid:
a) autori nimi (kui see on teosel näidatud);
b) teose pealkiri (nimetus);
c) teose avaldamise allikas.
Päevasündmuste kajastamisel, nende sündmuste käigus nähtud või kuuldud teadus-, kirjandus- ja kunstiteoste osaline reprodutseerimine ja üldsusele suunamine
Kui koolis, muuseumis või raamatukogus avatakse kunstinäitus või kontserdil kantakse ette uus laul või luuletus, siis on tegemist autori teoste kasutamisega. Autoril on nendele teostele kõik isiklikud ja varalised õigused. Ühiskonna informeerimise eesmärgil on neid autori õigusi seadusega veidi piiratud. Näiteks uudistesaates võib sellise sündmuse ajal eksponeeritud või esitatud teoseid kasutada järgmiste reeglite alusel (AutÕS § 19 p 4):
• päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele. See tähendab, et uudistes ei tohi kõlada laul või luuletus algusest kuni lõpuni. Kujutava kunsti teoste kasutamise osas on Eesti Autorite Ühing ja Eesti Ajalehtede Liit sõlminud Hea tava kokkulepe kunstiteoste reprodutseerimise kohta ajalehtedes;
• tohib reprodutseerida ja üldsusee suunata ainult sellises vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele;
• tuleb ära märkida järgmised rekvisiidid:
a) autori nimi;
b) teose pealkiri (nimetus);
c) teose avaldamise allikas.
Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste fotografeerimine ja nende kujutiste muu reprodutseerimine
Linnas on hulgaliselt skulptuure, dekoratiivkunstiteoseid ning loomulikult hooneid ja rajatisi, millest suur osa on arhitektuuriteosed. Ka nende teoste autorite õigused on ühiskonna huvides piiratud järgmiste reeglite alusel (AutÕS § 20¹):
• on lubatud üldsusele avatud kohas asuva ehitise jms arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose pildistamine, joonistamine ja muu reprodutseerimine. Mehhaaniline kontaktkopeerimine (näiteks üks-ühese mudeli tegemine pargis asuvast dekoratiivsest vaasist või väikeskulptuurist) pole lubatud;
• sellist reproduktsiooni, näiteks fotot või joonistust teose kujutisega tohib üldsusele suunata (edastada);
• teose üldsusele suunamisel tuleb näidata teose autori nimi juhul, kui see on teosel nimetatud;
• tähtis erand eelnevast üldreeglist on järgmine: ilma autori nõusolekuta ei tohi reprodutseerida ja üldsusele edastada teost sel juhul, kui teos moodustab kujutise põhimotiivi (näiteks üle ¼) ja seda motiivi kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Näiteks kui keegi kavatseb hakata müüma postkaarte või T-särke mõne tuntud skulptuuri kujutisega, siis on tal selleks vajalik skulptori nõusolek.
Üldsusele külastamiseks avatud kohas asuva arhitektuuriteose kujutise vaba kasutamine kinnisvarakuulutuses (AutÕS § 202)
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime äranäitamisega on lubatud arhitektuuriteose kujutist motiveeritud mahus reprodutseerida ja üldsusele suunata kinnisvarakuulutuses.
Teose vaba avalik esitamine
• Õigus teose avalikule esitamisele on üks põhilisi autori varalisi õigusi. Selle õiguse teostamisele autori poolt on tehtud üks piirang hariduslikel eesmärkidel (AutÕS § 22). Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teose avalik esitamine:
• õppeasutustes (koolis, ülikoolis) vahetus õppeprotsessis (näiteks tundides, loengutes, õppetöövälises tegevuses, mis toetab õppeprotsessi);
• nende õppeasutuste õpetava personali ja õpilaste enda poolt;
• kui on ka kuulajaid ja vaatajaid, siis tingimusel, et kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad vaid õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse;
• tuleb teadustada või muul viisil teatavaks teha autori nimi
Arvutiprogrammi vaba kasutamine
Arvutiprogrammid on autoriõigusega kaitstavate teoste eriliik, millele kohaldatakse kirjandusteoste kaitsega ühiseid sätteid. Kaitstakse arvutiprogrammide väljendusvormi ja programmi autorile garanteeritakse kõik AutÕS-s ettenähtud isiklikud ja varalised õigused. Arvutiprogramme puudutavate erandite küllaltki keerukas sõnastus Autoriõiguse seaduses tuleneb sellest, et võimalikult täpselt on järgitud Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 91/ 250/ EMÜ 14.05.1991 arvutiprogrammide õiguskaitse kohta.
Arvutiprogrammi vaba kasutamise reeglid on järgmised (AutÕS § 24):
• arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal (näiteks vastavat litsentsi omaval isikul) on ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta õigus:
• teha programmist koopia (ehk programmi reprodutseerida);
• programmi tõlkida, kohandada (teha adaptsioon) ning muul viisil ümber töötada;
• saadud tulemusi reprodutseerida, kuid ainult tingimusel, et kogu see eelnev on vajalik:
a) programmi kasutamiseks seadmel või seadmetel, ulatuses ja eesmärkidel, milleks programm omandati;
b) programmis esinevate vigade parandamiseks;
c) kui vastava lepinguga (litsentsiga) ei ole sellised tegevused selgesõnaliselt keelatud.
Lisaks nendele õigustele on igal õiguspärasel kasutajal veel järgmised õigused, mida autoriõiguse omaja ei tohi kasutajal keelata ja seega lepingu või litsentsi vastav tingimus on kehtetu:
• programmist on õigus teha varukoopia tingimusel, et see on vajalik arvutiprogrammi kasutamiseks või kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud programmi taastamiseks;
• arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus jälgida, uurida või katsetada arvutiprogrammi toimimist, et selgitada välja programmelemendi aluseks olnud ideed ja põhimõtted. Seda aga juhul, kui kasutaja teeb seda programmi laadimise, esitamise, käitamise, ülekandmise või talletamise käigus, mille tegemiseks ta on õigustatud. Meenutame, et ideid ja põhimõtteid, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevaid ideid ja põhimõtteid, autoriõigusega ei kaitsta.
EL 1991. a arvutiprogrammide direktiiv sisaldab veel ühe arvutiprogrammi vaba kasutamise erijuhu, mida nimetatakse arvutiprogrammi vabaks pöördprojekteerimiseks ehk dekompileerimiseks (decompilation). Eesti seaduses (AutÕS § 25) on see sätestatud järgmiselt:
• arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist koopia (reprodutseerida programmi) ning seda tõlkida juhul, kui see on hädavajalik informatsiooni saamiseks algsest programmist sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks teiste programmidega. Selline koopia tegemine või programmi tõlkimine on lubatud ainult juhul, kui:
• seda teeb programmi õiguspärane kasutaja või tema ülesandel mõni teine vastavat luba omav isik;
• programmide ühilduvust tagav informatsioon ei ole olnud sellele isikule eelnevalt kättesaadav;
• selline tegevus piirdub algse programmi osadega, mis on vajalikud ühilduvuse tagamiseks.
Seadusega lubatud selline arvutiprogrammi vaba lahtimuukimine annab seda teinud õigustatud isikule hulgaliselt informatsiooni, mis ohustab programmi õiguste omaja varalisi huvisid. Selleks, et neid varalisi huvisid kaitsta, on programmi vaba kasutamise õigust omavale isikule pandud seadusega täiendavad kohustused. Informatsiooni, mille isik on saanud, ei tohi:
• kasutada muuks otstarbeks kui sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks;
• üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui see on vajalik sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks;
• kasutada oma olemuselt sarnase programmi arendamiseks, tootmiseks, realiseerimiseks või muude algse programmi autori autoriõigust rikkuvate tegude sooritamiseks.
Nn tühja kasseti tasu
Enda tarbeks salvestada muusikat ning filme ja teleprogramme. Sellise koduse salvestamise eest saavad autor, teose esitaja ja helisalvestise (fonogrammi) tootja teatud hüvitise (AutÕS §-d 26–27). Hüvitise tarvis maksavad tasu salvestusseadmete (näiteks videomagnetofonide) ja tühjade CD-de jm salvestusvahendite tootjad ja importijad ning seda kogub Eesti Autorite Ühing. Salvestusseadmete ja -kandjate nimekirija, mille maaletoomisel tasu tuleb maksta leiab siit. Sellise autori, esitaja ja fonogrammitootja poolt saadava tasu maksab lõppkokkuvõttes kinni siiski tarbija ja ühiskond, sest ettevõtja lisab selle tõenäoliselt koduse salvestustehnika ja tühjade salvestusvahendite jaemüügihinnale.
Teose vaba kasutamine avaliku arhiivi, muuseumi või raamatukogu poolt
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul õigus oma kogusse kuuluvat teost reprodutseerida, selleks et:
1) asendada kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud teos;
2) teha koopia teose säilimise tagamiseks;
3) asendada mõne teise avaliku arhiivi, muuseumi või raamatukogu püsikollektsiooni kuulunud teos juhul, kui see on kadunud, hävinud või muutunud kasutamiskõlbmatuks;
4) digiteerida kogu säilitamise eesmärgil;
5) teha koopia füüsilise isiku jaoks käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud eesmärgil;
6) teha koopia kohtu- või riigiasutuse tellimusel käesoleva seaduse § 19 punktis 6 nimetatud eesmärgil.
7) teost üldsusele näidata (eksponeerida), kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Sellist õigust ei ole avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul, juhul kui teose originaali või selle koopiat vallatakse kasutuslepingu (rendileping, tasuta varakasutuse leping) alusel.
Punktides 1-3 nimetatut kohaldatakse juhul, kui ei ole võimalik omandada teose uut koopiat.
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul õigus oma kogusse kuuluvat teost kasutada motiveeritud mahus näituse ja kogu tutvustamise eesmärgil.
Autori nõusolekuta ja selle eest tasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul õigus kogus olevat teost füüsilise isiku tellimusel:
1) eriseadmete kaudu kohapeal kättesaadavaks teha;
2) individuaalseks kohapeal kasutamiseks laenutada.
Raamatukogul on õigus autori, esitaja ja fonogrammitootja nõusolekuta koju laenutada teost ja teose helisalvestist. Audiovisuaalse teose kojulaenutamine on lubatud vaid juhul, kui filmi esmasalvestuse tootja on andnud selleks loa. Teose helisalvestise kojulaenutamine on lubatud juhul, kui helisalvestise Eestis levitamise algusest on möödunud neli kuud. Audiovisuaalse või helikunsti õppesuunal tegutsevat õppeasutust teenindaval raamatukogul on õigus audiovisuaalset teost ning teose helisalvestist õppe- ja teaduslikul eesmärgil koju laenutada kõigi kaasnevate õiguste omajate nõusolekuta ning ajalise piiranguta.
Eelpool nimetatud tegevus ei või toimuda ärilisel eesmärgil.
Tsiteeritud ja refereeritud raamatust H. Pisuke, Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 67-85.