Tsiteerimine ja refereerimine tagavad eelneva loomingu järjepidevuse kultuuris ja garanteerivad autoritele nende isiklike õiguste järgimise.
Tsiteerimine on teise autori loodud teose osa üks-ühene kordamine oma teoses. Refereerimine on teise autori teose sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine.
Tsiteerida on võimalik erinevaid teoseliike. Kirjandusteoste tsiteerimisel kasutatakse erilist kokkuleppelist märgisüsteemi, jutumärke. Tsiteerida saab aga ka muusikateoseid, kujutava kunsti teoseid, arhitektuuriteoseid jms. Kõigi nende tsiteerimise liikide suhtes kehtivad tsiteerimise põhireeglid.
Tsiteerimise põhireeglid on järgmised (AutÕS § 19 p 1), ka § algus:
• tsiteerimine on lubatud ainult avaldatud teoste puhul, kusjuures avaldamine peab olema õiguspärane. Teos loetakse õiguspäraselt avaldatuks, kui teos ise või selle koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks sellises koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda ja seda omandada (AutÕS § 9 lg 1). Üldsus on määramata isikute ring väljaspool autori perekonda ja lähimat tutvusringkonda (AutÕS § 8);
• tsiteerida on lubatud motiveeritud mahus. Motiveeritud maht on iga konkreetse teose kasutamise puhul fakti küsimus. Motiveeritud mahu ületamisel on tegemist ebaseadusliku reprodutseerimisega;
• tsiteerides tuleb järgida teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust, et vältida autori teksti mõtte moonutamist.
• tsitaadi või refereeringu juures tuleb ära märkida järgmised rekvisiidid:
a) autori nimi (kui see on teosel näidatud);
b) teose pealkiri (nimetus);
c) teose avaldamise allikas (ajalehe, ajakirja, raamatu jms nimetus, kirjastaja, domeen (interneti aadress), intervjuu andmise viis, aeg, koht jms sõltuvalt teose liigist).
Tsiteeritud ja refereeritud raamatust H. Pisuke, Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 71-73.