Arvutiprogrammid on autoriõigusega kaitstavate teoste eriliik, millele kohaldatakse kirjandusteoste kaitsega ühiseid sätteid. Kaitstakse arvutiprogrammide väljendusvormi ja programmi autorile garanteeritakse kõik AutÕS-s ettenähtud isiklikud ja varalised õigused. Arvutiprogramme puudutavate erandite küllaltki keerukas sõnastus Autoriõiguse seaduses tuleneb sellest, et võimalikult täpselt on järgitud Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 91/ 250/ EMÜ 14.05.1991 arvutiprogrammide õiguskaitse kohta.
Arvutiprogrammi vaba kasutamise reeglid on järgmised (AutÕS § 24):
• arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal (näiteks vastavat litsentsi omaval isikul) on ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta õigus:
• teha programmist koopia (ehk programmi reprodutseerida);
• programmi tõlkida, kohandada (teha adaptsioon) ning muul viisil ümber töötada;
• saadud tulemusi reprodutseerida, kuid ainult tingimusel, et kogu see eelnev on vajalik:
a) programmi kasutamiseks seadmel või seadmetel, ulatuses ja eesmärkidel, milleks programm omandati;
b) programmis esinevate vigade parandamiseks;
c) kui vastava lepinguga (litsentsiga) ei ole sellised tegevused selgesõnaliselt keelatud.
Lisaks nendele õigustele on igal õiguspärasel kasutajal veel järgmised õigused, mida autoriõiguse omaja ei tohi kasutajal keelata ja seega lepingu või litsentsi vastav tingimus on kehtetu:
• programmist on õigus teha varukoopia tingimusel, et see on vajalik arvutiprogrammi kasutamiseks või kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud programmi taastamiseks;
• arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus jälgida, uurida või katsetada arvutiprogrammi toimimist, et selgitada välja programmelemendi aluseks olnud ideed ja põhimõtted. Seda aga juhul, kui kasutaja teeb seda programmi laadimise, esitamise, käitamise, ülekandmise või talletamise käigus, mille tegemiseks ta on õigustatud. Meenutame, et ideid ja põhimõtteid, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevaid ideid ja põhimõtteid, autoriõigusega ei kaitsta.
EL 1991. a arvutiprogrammide direktiiv sisaldab veel ühe arvutiprogrammi vaba kasutamise erijuhu, mida nimetatakse arvutiprogrammi vabaks pöördprojekteerimiseks ehk dekompileerimiseks (decompilation). Eesti seaduses (AutÕS § 25) on see sätestatud järgmiselt:
• arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist koopia (reprodutseerida programmi) ning seda tõlkida juhul, kui see on hädavajalik informatsiooni saamiseks algsest programmist sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks teiste programmidega. Selline koopia tegemine või programmi tõlkimine on lubatud ainult juhul, kui:
• seda teeb programmi õiguspärane kasutaja või tema ülesandel mõni teine vastavat luba omav isik;
• programmide ühilduvust tagav informatsioon ei ole olnud sellele isikule eelnevalt kättesaadav;
• selline tegevus piirdub algse programmi osadega, mis on vajalikud ühilduvuse tagamiseks.
Seadusega lubatud selline arvutiprogrammi vaba lahtimuukimine annab seda teinud õigustatud isikule hulgaliselt informatsiooni, mis ohustab programmi õiguste omaja varalisi huvisid. Selleks, et neid varalisi huvisid kaitsta, on programmi vaba kasutamise õigust omavale isikule pandud seadusega täiendavad kohustused. Informatsiooni, mille isik on saanud, ei tohi:
• kasutada muuks otstarbeks kui sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks;
• üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui see on vajalik sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks;
• kasutada oma olemuselt sarnase programmi arendamiseks, tootmiseks, realiseerimiseks või muude algse programmi autori autoriõigust rikkuvate tegude sooritamiseks.
Tsiteeritud ja refereeritud raamatust H. Pisuke, Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 81-85.