Tuleb teha selget vahet autoriõiguse ja omandiõiguse kui asjaõiguse ühe liigi vahel. Raamatu algne käsikiri, isiklik kiri, joonis või kaart võivad olla annetatud muuseumile. Muuseumil on küll omandiõigus, kuid mitte autoriõigus sellele teosele.
Autoriõigust eristab omandiõigusest mitu fundamentaalset tunnust:
• kaitse territoriaalne iseloom. Teoseid kaitstakse autoriõigusega põhimõtteliselt ainult Eesti territooriumil. Kaitse territooriumi saab laiendada rahvusvahelise lepinguga, näiteks Berni konventsiooniga. Omandiõigus on eksterritoriaalne ehk kehtib kogu maailmas;
• tähtajalisus. Autoriõigus teosele kehtib üldreeglina autori eluajal ja 70 a pärast autori surma. Omandiõigus on tähtajatu;
• õiguste erinev iseloom. Näiteks autoril on nii isiklikud kui ka varalised õigused. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada; isiklikud õigused asjale puuduvad.
Autor jääb autoriks ja autoriõiguse omajaks ka juhul, kui see konkreetne objekt, milles teos on väljendatud, kuulub omandiõiguse alusel teisele isikule. Näiteks käsikirja või maali kuulumine erakogusse ei mõjuta autori autoriõigust oma teosele. Seadus püüab arvestada nii autori kui ka teose omaniku huvisid (AutÕS § 16 ja 57).
Tsiteeritud ja refereeritud raamatust H. Pisuke, Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 45-46.