Autoriõigusega kaasnevad õigused

Autoriõigusega kaasnevad õigused kitsamas tähenduses hõlmavad kolme õiguste omajate rühma õigusi, kelleks on esitajad, fonogrammitootjad ning ringhäälinguorganisatsioonid. Autoriõigusega kaasnevad õigused on võrreldes autoriõigusega suhteliselt uued õigused, mille järele tekkis vajadus eelmise sajandi alguses seoses uute tehniliste meetodite kasutuselevõtuga ja tehnoloogia arenguga. Autoriõigusega kaasnevad õigused on tuletatud õigused, kuna autoriõigusega kaasneva õiguse ese eeldab mingi varem eksisteerinud teose olemasolu, milleks on autoriõigusega kaitstavad teosed. Hoolimata tihedast sidemest on fonogrammitootjatele kuuluvad õigused iseseisvad ning nende teostamine ei piira autoriõiguse teostamist.

Teose esitajal, fonogrammitootjal, raadio- ja televisiooniorganisatsioonil, filmi esmasalvestuse tootjal, isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, ja isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, on käesolevas peatükis ettenähtud õigused tema loodud resultaadile ehk autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile (AutÕS § 62 lg 1).

Esitajad

Teose esitajaks autoriõiguse seaduse tähenduses loetakse näitlejat, lauljat, muusikut, tantsijat, muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid (AutÕS § 64).

Vastavalt autoriõiguse seadusele tekivad teose esitajal esituse suhtes isiklikud ja varalised õigused.

Teose esitaja isiklikeks õigusteks on õigus esituse autorsusele, õigus esitajanimele, õigus esituse puutumatusele ning õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes. Teose esitaja autorsust, esitajanime ning esitaja au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.

Teose esitaja varaliste õiguste kasutamiseks peab olema antud esitaja eelnev kirjalik nõusolek. Seega on teose esitajal on ainuõigus ise kasutada, lubada kasutada ja keelata kasutada teose esitust ning saada poolte vahel kokkulepitud tasu sellise kasutamise eest.

Vaid teose esitaja nõusolekul on lubatud: 
    • seni fikseerimata esituse salvestamine heliplaadile, heli- ja videolindile, filmile jms viisil - sellega on kaitstud esitaja seni fikseerimata esitused. Seni fikseerimata esituse salvestamiseks tuleb esitajalt saada luba; 
    • esituse raadio, televisiooni või satelliidi vahendusel edastamine, välja arvatud juhud, kui edastamine toimub esituse salvestiselt või toimub esituse taasedastamine, milleks on loa andnud raadio- või televisiooniorganisatsioon, kes esituse esmakordselt edastas - sellega on kaitstud esitaja fikseerimata elavad esitused. 
    • esituse suunamine üldsusele mis tahes tehnilise vahendi abil väljaspool paika, kus esitus toimub, välja arvatud juhud, kui üldsusele suunamine toimub esituse salvestiselt või raadio või televisiooni vahendusel - sellega on kaitstud esitaja fikseerimata elavad esitused (live performances), millede üldsusele suunamine toimub tehnilise vahendi (näit. valjuhääldi) kaudu väljaspool paika, kus esitus tegelikult toimub. Selleks, et edastada esitust väljaspool esituse toimumise kohta, tuleb saada esitaja luba. 
    • esituse salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad esitust kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal – sellega on kaitstud esituste kättesaadavaks tegemine Interneti keskkonnas. 
    •  esituse heli ja kujutise eraldi kasutamine juhul, kui need on salvestatud koos ja moodustavad ühtse terviku – sellega on kaitstud esitus, kui ühtne tervik ning ilma esitaja loata pole õigust selle heli ja kujutist eraldi kasutada; 
    •  esituse salvestise otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil - sellega on esitajale antud õigus lubada või keelata oma esituse praktiliselt igasugune reprodutseerimine (koopia valmistamine); 
    • salvestise levitamine üldsusele - levitamise all mõeldakse autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti originaali või koopia üldsusele kättesaadavaks tegemise müümise või muul viisil omandiõiguse üleandmise teel. 
    • esituse salvestise rentimine ja laenutamine. Rentimise õigus läheb üle audiovisuaalse teose produtsendile (AutÕS § 33 3. lõige) vastava individuaalse või kollektiivse lepingu sõlmimisel audiovisuaalse teose loomiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Teose esitajal säilib õigus saada õiglast tasu (AutÕS § 68 4. lõige). (AutÕS § 67 lg 2).

Lisaks eelpool loetletud õigustele on teose esitajal õigus saada tasu kui  kaubanduslikul eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni (koopiat) kasutatakse raadios või televisioonis või muude tehniliste vahendite kaudu üldsusele suunamiseks. Nimetatud õigust teostavad esitaja koos fonogrammitootjatega.

Teose esitajaid esindav Eesti Esitajate Liit (EEL) on kollektiivse esindamise organisatsioon, mille peamiseks ülesandeks on teose esitajate õiguste teostamine, st esituse kasutamise eest saada oleva tasu kogumine ja esitajatele väljamaksmine. Lisainfo aadressil www.eel.ee

Fonogrammitootjad

Fonogrammid on objektid, kuhu on salvestatud teose esitusest või loodusest lähtuv heli või ükskõik mis muu heli, mida on võimalik tehnilise seadme abil tajuda, reprodutseerida või muul viisil edastada.

Fonogrammi (helisalvestise) tootja autoriõiguse seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne õiguspärane salvestamine (AutÕS § 69).
 
 Fonogrammitootjatele kuulub õigus lubada ja keelata fonogrammi või selle koopia:
    • otsest või kaudset ning ajutist või alalist, osalist või täielikku mis tahes vormis ja mis tahes viisil reprodutseerimist ehk kopeerimist 
    • importimist 
    • üldsusele levitamist 
    • rentimist ja laenutamist 
    • üldsusele kättesaadavaks tegemist sellisel viisil, et isikud saavad fonogrammi kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.

Kõik reproduktsioonid, mis on tehtud ilma fonogrammitootja loata, loetakse piraatkoopiateks ning kuuluvad erikonfiskeerimisele. Erandina on lubatud koopiate tegemine näiteks hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel ning samuti oma isiklikeks vajadusteks. Viimasel juhul on õiguste omajatele nähtud ette kompensatsioon nn. tühja kasseti tasu näol, mida maksavad isikud, kes toodavad või impordivad isiklikuks salvestamiseks ettenähtud ja seda võimaldavaid salvestusseadmeid ja vahendeid ning salvestuseta audio- ja videosalvestusvahendeid.

Levitamisõiguse all mõistetakse üldjuhul tootjale kuuluvaid fonogrammi edasimüügi-, impordi- ja rendiõigusi. Fonogrammitootjal on ainuõigus lubada teha oma fonogrammi originaali või koopiaid üldsusele kättesaadavaks müümise või muul viisil omandiõiguse üleandmise teel.

Lisaks juba eelnimetatud  õigustele kuulub fonogrammitootjatele ka õigus saada õiglast tasu kaubanduslikul eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle koopia üldsusele suunamise eest. Üldsusele suunamise liikideks on edastamine raadio, televisiooni või satelliidi vahendusel, taasedastamine, avalik esitamine ning ükskõik millisel muul viisil üldsusele suunamine. Edastamise all mõistetakse ringhäälinguorganisatsioonide vahendusel fonogrammi või selle koopia ülekandmist. Avaliku esitamise all aga fonogrammi või selle koopiate üldsusele kuuldavaks tegemist mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel kohas, mis on üldsusele avatud või ka kohas, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib oluline arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda.

Fonogrammide tootmiseks kulub palju ressursse ning seetõttu tekib fonogrammitootjatel ka hulk õigusi oma resultaatidele. Fonogrammitootjad võivad teostada oma õigusi individuaalselt või kollektiivselt ehk kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu. Fonogrammide avaliku esitamise eest tasu maksmiseks on võimalik pöörduda Eesti Fonogrammitootjate Ühingu Tallinnas asuvasse kontorisse ja piirkondlike esindajate poole. Lisainfo aadressil www.efy.ee.

Ringhäälinguorganisatsioonid

Autoriõiguse seadus § 73 kohaselt on raadio- ja televisiooniorganisatsioonil ainuõigus lubada ja keelata:
    1) saate taasedastamine;
    2) saate salvestamine, olenemata sellest, kas nimetatud saade edastatakse raadio või televisiooni vahendusel, kaasa arvatud kaabellevivõrgu või satelliidi kaudu;
    3) saate salvestise otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine vastavalt  raadio- ja televisiooniorganisatsiooni ning kasutaja vahelise kokkuleppele. 
    4) saate edastamine üldsusele juhul, kui selline edastamine toimub kohas, mis on üldsusele avatud sisenemistasu eest;
    5) saate salvestise levitamine üldsusele.

Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud õigused ei laiene kaabellevivõrgu operaatorile, kes teostab kaabellevivõrgu vahendusel raadio- või televisiooniorganisatsiooni saate taasedastamise.

Filmi esmasalvestuse tootjad

Autoriõiguse seadus § 731 kohaselt  on salvestuse tootjal ainuõigus lubada ja keelata:
    1) filmi originaali või selle koopia otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine;
    2) filmi originaali või selle koopia levitamine üldsusele;
    3) filmi originaali või selle koopia rentimine või laenutamine.

Film käesoleva paragrahvi tähenduses on audiovisuaalne teos või liikuvad kujutised koos neid saatvate helidega või ilma helideta, mis pole teos.

Andmebaasi tegijad

Autoriõiguse seaduse § 751 kehtestab iseseisev kaitse andmebaasile sätestades andmebaasi tegijale eriõigused tema poolt tehtud investeeringu kaitseks.

Andmebaas on teoste, andmete või muu materjali süstemaatiliselt või metoodiliselt korraldatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi.

Andmebaasi tegija

Andmebaasi tegija on isik, kes on teinud kas laadilt, väärtuselt või suuruselt olulise investeeringu selle andmebaasi sisuks olevate andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks, süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks. (AutÕS § 753 ).

Andmebaasi tegijale kuulub ainuõigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist ja saada sellise kasutamise eest poolte vahel kokkulepitud tasu, välja arvatud käesolevas peatükis või poolte kokkuleppega ettenähtud juhud.

Ainult andmebaasi tegija nõusolekul on lubatud:
    1) väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast. Väljavõtte tegemiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa mis tahes viisil või mis tahes vormis ajutine või alaline ülekandmine teise väljendusvormi;
    2) andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamine. Taaskasutamiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa avalikustamine üldsusele kas koopiate levitamise, rentimise, sidusliini kaudu edastamise või muul viisil ülekandmise teel.

Andmebaasi õiguspäraste kasutajate õigused ja kohustused

Andmebaasi õiguspärasel kasutajal on õigus teha väljavõtteid ja taaskasutada igal eesmärgil üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi sisuks olevaid kvantiteedilt või kvaliteedilt mitteolulisi osi. Kui isik on õigustatud käesolevas lõikes ettenähtud viisil kasutama ainult andmebaasi teatud osa, kehtib käesolevas lõikes sätestatu vaid andmebaasi selle osa suhtes.

Üldsusele mis tahes viisil avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja ei tohi kahjustada andmebaasis sisalduvate teoste või muu materjali suhtes tekkinud autoriõigust või autoriõigusega kaasnevaid õigusi.

Üldsusele mis tahes viisil avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja ei tohi teha tegusid, mis on vastuolus andmebaasi tavapärase kasutamisega või kahjustavad põhjendamatult andmebaasi tegija seaduslikke huve.

Andmebaasi tegija õiguse piiramine

Üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja võib ilma andmebaasi tegija nõusolekuta ja tasu maksmiseta teha väljavõtteid andmebaasi sisu olulisest osast või seda taaskasutada juhul, kui:
    1) mitte-elektroonilise andmebaasi sisust tehakse väljavõte isiklikeks vajadusteks;
    2) koos andmebaasi avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega tehakse andmebaasist väljavõte illustreeriva materjalina õppe- või teadusliku uurimistöö eesmärkidel, nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
    3) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub avaliku julgeoleku, haldustegevuse või õigusemõistmise käigus ulatuses, mis vastab ühiskondliku julgeoleku kaitse, haldusfunktsioonide teostamise ja õigusemõistmise eesmärkidele.

Andmebaasi tegija õiguste kaitse tähtaeg

Andmebaasi tegija õigused tekivad andmebaasi valmimise päeval, milleks on andmebaasi tegemise lõpetamise päev.
Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat, arvates andmebaasi valmimise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist.

Andmebaasi üldsusele mis tahes viisil avalikustamise korral eelmises lõigus mainitud  tähtaja jooksul kehtivad andmebaasi tegija õigused 15 aastat, arvates andmebaasi avalikustamise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist.

Kui andmebaasi sisu oluliselt muutub kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, sealhulgas täieneb, lüheneb või muutub, mille tagajärjel andmebaasi tehtud investeering oluliselt suureneb kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, kehtivad muudetud andmebaasi tegija õigused sellise muudetud andmebaasi suhtes 15 aastat, arvates vastavate muudatuste tegemisest.

Refereeritud Eesti Fonogrammitootjate Ühingu kodulehte www.efy.ee ja Eesti Esitajate Liidu kodulehte www.eel.ee.