Kui autoriõigusi on rikutud, siis on esmajoones soovitatav pöörduda rikkuja poole ja püüda temaga kokku leppida. Võimalus rikkujaga kokku leppida on kõige odavam ja vähem aega nõudev õiguste kaitse viis. Enda jaoks peaks eelnevalt läbi mõtlema mida taotleda ja milles kokku leppida. Soovitatav on nõu küsida õigusharidusega isikult, advokaadilt või juristilt. Kõige kvalifitseeritumat abi saab advokaadilt, kellel on õigus esindada oma klienti ka kõigis kohtuastmetes. Advokaadid kuuluvad Eesti Advokatuuri. Eestis on autoriõigusele spetsialiseerunud järgmised advokaadibürood: Glimstedt, Straus & Partnerid, Kaido Uduste, Luiga Mody Hääl Borenius, Raidla&Partnerid.
Autoreid abistavad rikutud õiguste kaitsel ka autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate organisatsioonid. Tuleb aga silmas pidada, et mitmed autorite organisatsioonid põhinevad liikmelisusel ja nõustavad esmajoones oma liikmeid.
Kui kokkuleppe teel õiguste kaitse ei õnnestu, siis on põhimõtteliselt võimalik valida kolme võimaluse vahel: kohus, Kultuuriministeeriumi autoriõiguse komisjon ja pressinõukogu.
Kõige kindlama ja kõrgemal tasemel õiguste kaitse tagab kohus. Samas on see kõige kallim ja aeganõudvam õiguste kaitse viis, mis praktikas võib võtta aastaid. Kuna tsiviilmenetlus on võistlev ning kohtu otsus sõltub sellest, kumb pool suudab kohtunikule oma argumente pare¬mini tõestada, siis ei ole välistatud, et õigusrikkuja osav advokaat kallutab protsessi oma kliendi kasuks. Sellepärast on eriti tähtis endale kvalifitseeritud juriidilise nõustaja valimine.
Nõuandeid kohtusse pöördumiseks saab Justiitsministeeriumi koduleheküljelt.
Vaidluse lahendamiseks võib poolte kokkuleppel moodustada ka vahekohtu.
Eestis on olemas kohtupraktika autori õiguste kaitse asjades kõigis kolmes kohtuastmes (maa- ja linnakohtud, halduskohtud; ringkonnakohtud; Riigikohus). Riigikohtu lahendid on kättesaadavad intellektuaalomandi kohtulahendite andmebaasis. Justiitsministeeriumi koduleheküljelt saab vajalikku informatsiooni kohtusse pöördumiseks. Samuti on elektrooniliselt kättesaadav kohtulahendite ja kohtustatistika andmekogu (kola.just.ee). Viimase kasutamine eeldab aga täiendavate andmete olemasolu otsitava kohtulahendi kohta. Alates ühinemisest Euroopa Liiduga mõjutab Eesti kohtupraktikat ka Euroopa Kohtu praktika (curia.eu.int).
Kultuuriministeeriumi juurde on moodustatud valitsuskomisjon nimetusega autoriõiguse asjatundjate komisjon (edaspidi autoriõiguse komisjon). Vabariigi Valitsus nimetab komisjoni liikmed viieaastaseks perioodiks selle valdkonnaga tegelevate institutsioonide ja autorite organisatsioonide spetsialistide hulgast (AutÕS § 87).
Komisjoni üheks ülesandeks on lahendada vaidlevate poolte taotluse alusel autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi poolte lepitamise teel. Tegemist on tõepoolest vaid lepitusmenetlusega, kus valdkonna tippspetsialistide kaasabil püütakse saavutada kompromiss vaidlevate poolte vahel. Selle eelduseks on, et kumbki vaidlev pool on valmis vabatahtlikult tulema komisjoni ette omavahelist vaidlust lahendama.
Senise praktika kohaselt moodustatakse iga vaidluse lahendamiseks autoriõiguse komisjoni liikmetest omakorda komisjon, mis on tavaliselt kolmeliikmeline. Väike komisjon lahendab vaidluse oma otsusega, milles teeb pooltele konkreetsed ettepanekud vaidluse lahendamiseks. Otsus antakse kummalegi poolele kätte allkirja vastu.
Eeldatakse, et kui kumbki pool ei ole esitanud autoriõiguse komisjoni otsuse peale kolme kuu jooksul kirjalikke vastuväiteid, siis on nad otsuses esitatud ettepanekud vastu võtnud. Kui aga üks pool ei teata kolme kuu jooksul otsusega mittenõustumisest või teatab otsusega nõustumisest ja mõlemal juhul pöördub samas vaidluses kohtu poole, siis on teisel poolel õigus nõuda talle tekitatud varalise ja moraalse kahju hüvitamist. Alates 2006. aastast saab komisjoni otsuseid täita kohtutäituri kaudu.
Asja arutamine komisjonis ei võta asjast huvitatud isikult mingil juhul õigust pöörduda samas vaidluses kohtu poole. Samuti pole autoriõiguse komisjon vaidluse kohtueelse lahendamise kohustuslikuks instantsiks. Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt leiab juhiseid ja avalduse näidise.
Erijuhtudel on võimalik rikutud autoriõigusi kaitsta ka pressinõukogu kaudu. Vastavalt pressinõukogu statuudile võib sinna pöörduda iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on kaebusi tema kohta ajakirjanduses ilmunud materjalide peale, välja arvatud reklaam. Kuid praktikas on seda sätet tõlgendatud laiendavalt ja menetlusse võetud ka teisi kaebusi.
Pressinõukogu menetleb kaebusi, mis on esitatud kirjalikult ja millele on lisatud artikli koopia ja vajadusel selgitavad dokumendid. Tingimuseks on, et vaieldava materjali ilmumisest ei tohi olla möödunud üle kolme kuu. Pressinõukogu otsused kas taunivad, kui rikutakse head ajakirjandustava, või õigeksmõistvad avaldatakse ajalehes ja Eesti Ajalehtede Liidu http://www.eall.ee/.
Tsiteeritud ja refereeritud raamatust H. Pisuke, Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 98-102.