Korduma kippuvad küsimused

Tahan teha internetiraadiot.

Internetiraadio jaoks riiklikku tegevusluba ei ole vaja. Arvestama peate muusikateoste kasutamisega seotud kuludega.

Kas Eesti postmarkide koopiaid võib kasutada?

Postmargi kujundus on autoriõigusega kaitstav teos ja selle autoriõigused kuuluvad üldjuhul Eesti Postile. Seega võib postmarkide koopiaid kasutada ainult isiklikuks kasutamiseks ja õppetöös. Internetis üldsusele kättesaadavaks teha neid ilma Eesti Posti nõusolekuta ei saa.

Minu raamat on raamatukogudes. Kui keegi on laenanud raamatut, kas siis laekub kohe autorile tasu?

Hüvitise saamiseks tuleb teha avaldus Autorihüvitusfondile (www.ahf.ee) ning tasu jaotus toimub rahvaraamatukogude eelmise aasta laenutusaktiivsuse järgi.

Kas kaanekujundust loetakse kollektiivse teose osaks?

Kaanekujundus on iseseisev teos. Kollektiivseks teoseks on näiteks ajaleht ja ajakiri.

Ettevõttes töötab teadustöötaja ja ta teeb tööd töölepingu alusel. Kellele kuuluvad teadustöö autoriõigused?

Kui tegemist on tööülesande käigus loodud teosega, siis varalised õigused kuuluvad tööandjale, vt www.autor.ee/autori-oigused

Ühele veebilehele on minu tehtud pildid lisatud. Mis ma teha saan?

Autoriõiguse omajal on õigus nõuda teoste kasutamise lõpetamist, sh internetilehelt eemaldamist. Pöörduge kodulehe omaniku poole ja nõudke piltide eemaldamist.

Kas kõrgkooli õppejõud võib kasutada veebis olevat fotot illustreerival eesmärgil ja motiveeritud mahus oma õppematerjalis?

Jah võib, kui see toimub õppe-eesmärgil. Õpiku kirjastamine ei ole õppe-eesmärk ja selliseks kasutamiseks peab küsima autoriõiguse omajalt nõusoleku.

Kas on vaja autori nõusolekut, kui tahetakse filmida film kirjandusteose järgi?

Jah, sest tegemist on tuletatud teose loomisega. Autoriõigus kehtib autori eluiga + 70 aastat.

Toodan lastemööblit, kas saan oma tooteid kaitsta autoriõigusega?

Tööstustoodangu õiguskaitse toimub läbi tööstusdisainilahenduse registreerimise, vt Tööstusdisain

Korduma kippuvad küsimused

Tahan teha internetiraadiot.

Internetiraadio jaoks riiklikku tegevusluba ei ole vaja. Arvestama peate muusikateoste kasutamisega seotud kuludega.

Kas Eesti postmarkide koopiaid võib kasutada?

Postmargi kujundus on autoriõigusega kaitstav teos ja selle autoriõigused kuuluvad üldjuhul Eesti Postile. Seega võib postmarkide koopiaid kasutada ainult isiklikuks kasutamiseks ja õppetöös. Internetis üldsusele kättesaadavaks teha neid ilma Eesti Posti nõusolekuta ei saa.

Minu raamat on raamatukogudes. Kui keegi on laenanud raamatut, kas siis laekub kohe autorile tasu?

Hüvitise saamiseks tuleb teha avaldus Autorihüvitusfondile (www.ahf.ee) ning tasu jaotus toimub rahvaraamatukogude eelmise aasta laenutusaktiivsuse järgi.

Kas kaanekujundust loetakse kollektiivse teose osaks?

Kaanekujundus on iseseisev teos. Kollektiivseks teoseks on näiteks ajaleht ja ajakiri.

Ettevõttes töötab teadustöötaja ja ta teeb tööd töölepingu alusel. Kellele kuuluvad teadustöö autoriõigused?

Kui tegemist on tööülesande käigus loodud teosega, siis varalised õigused kuuluvad tööandjale, vt www.autor.ee/autori-oigused

Ühele veebilehele on minu tehtud pildid lisatud. Mis ma teha saan?

Autoriõiguse omajal on õigus nõuda teoste kasutamise lõpetamist, sh internetilehelt eemaldamist. Pöörduge kodulehe omaniku poole ja nõudke piltide eemaldamist.

Kas kõrgkooli õppejõud võib kasutada veebis olevat fotot illustreerival eesmärgil ja motiveeritud mahus oma õppematerjalis?

Jah võib, kui see toimub õppe-eesmärgil. Õpiku kirjastamine ei ole õppe-eesmärk ja selliseks kasutamiseks peab küsima autoriõiguse omajalt nõusoleku.

Kas on vaja autori nõusolekut, kui tahetakse filmida film kirjandusteose järgi?

Jah, sest tegemist on tuletatud teose loomisega. Autoriõigus kehtib autori eluiga + 70 aastat.

Toodan lastemööblit, kas saan oma tooteid kaitsta autoriõigusega?

Tööstustoodangu õiguskaitse toimub läbi tööstusdisainilahenduse registreerimise, vt Tööstusdisain

Olen ostnud veebipoest muusikat. Kas võin faile kasutada klubis?

Sõltub sellest, mis tingimustel veebipood faile müüb, kas ainult kodutarbimiseks või ka äriliseks tegevuseks?

Olen kirjutanud muusikat, mida on mängitud raadiotes. Kuidas saan tasu?

Tuleb liituda Eesti Autorite Ühinguga. Liikmelepingu leiab EAÜ veebilehelt. EAÜ liikmeks olemine tähendab osa varaliste õiguste loovutamist ühingule, mis tähendab, et autor ise ei saa samu õigusi kasutada. Ühing sõlmib autori eest lepinguid ja kogub tasu.

Kas võin interneti pildipankadest leitud fotosid kasutada oma veebilehel?

Oleneb, mis litsentsiga on fotod, kas ainult isiklikuks kasutamiseks või ka internetis levitamiseks. Vaadake pildipankade kasutustingimusi.

Kas toiduretsept on autoriõigusega kaitstud?

Autoriõigusega kaitstakse toiduretsepi juhul, kui tegemist on originaalse kirjanduslikus laadis tekstiga. Koostisainete loetelu ja nende kasutamise õpetus ei ole originaalne teos. Originaalseteks teosteks on nt ilukirjandusliku vormiga kokaraamatud.

Soovin hakata müüma konspekte?

Autoriõigus tekib ka konspekti koostajal. Konspekti kasutamisel ärilisel eesmärgil peab arvestama kasutatud autorite õigustega. Juhul kui konspekt koosneb ühe või mitme autori teostest ja see ületab motiveeritud mahu nõude, siis peab konspektide paljundamiseks ja müümiseks luba küsima autoritelt.

Kas kontserdil tehtud salvestust võib kasutada internetis?

Sellist salvestist saab kasutada ainult isiklikul otstarbel. Sellist salvestust ei saa teha kättesaadavaks internetis ega kasutada ärilisel eesmärgil.

Soovin hakata tegelema digitaalsel kujul raamatute müügiga internetis.

Autoriõiguste omajatelt peab saama loa (litsentsi) teoste internetis kättesaadavaks tegemiseks.

Kas avalik raamatukogu võib teise avaliku raamatukogu või muuseumi kogus olevates kursuse-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöödest teha endale laenutamiseks koopiaid?

Avalik raamatukogu saab teha koopiaid juhul, kui tegemist on hävinemisohus olevate teostega. Koopiaid ei saa teha komplekteerimise eesmärgil. Seega peate küsima autoritelt luba selliste koopiate tegemiseks.

Kas on lubatud kasutada heategevusliku ürituse kutsel fragmenti Eesti kunstniku maalist, mis on avaldatud kunstiraamatus?

Autoriõigused kehtivad autori eluiga + 70 aastat. Heategevus autoriõiguse mõistes vaba kasutus ei ole. Seega peab selliseks reprodutseerimiseks küsima luba õiguste omajalt.

Kellelt tuleks taotleda luba konsoolimängude (Playstation, Xbox) levitamiseks Eestis?

Tarkvara levitamise ainuõigused ammenduvad peale esmamüüki Euroopa Liidu territooriumil. Seega võib müüa mänge Eestis igaüks. Kaubamärgi kasutamisel peab arvestama kaubamärgiomaniku ainuõigustega.

Ma teen postkaarte. Kas ma saan kaitsta oma fotot?

Foto loomisel tekib autoriõigus autorile. Mingeid formaalsusi autoriõiguse tekkimiseks ei ole vaja täita. Samuti ei ole õiguslikku tähendust hoiatustähisel või sümbolitel. Autoriõiguse sisuks on ainuõigus lubada ja keelata teose kasutamine. Ilma loata teose kasutamine on autoriõiguse rikkumine. Juhul kui autoriõigusi rikutakse, siis on autoril õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist ja kahju hüvitamist.

Kas toiduretseptile laienevad autoriõigused?

Toiduretsept kui idee ei ole intellektuaalse omandiga kaitstud. Autoriõigusega saab kaitsta retseptide kogumikke ja retseptide kirjapandud originaalset teksti. Kokaraamatute kogumike ja tekstide kasutamine internetis ei ole ilma autori nõusolekuta lubatud. Juhul kui retsepte ise kirjeldada, siis võib neid internetis kättesaadavaks teha.

Mida tähendab termin “plagiaat” ja kas see on määratletud kuskil õigusaktis?

Mõiste “plagiaat” oli olemas nõukogude karistusõiguses ja tähendas võõra teose oma nime all esitamist. Eesti õigus kasutab selle asemel mõistet “autorsuse õiguse rikkumine”. Vt ka AutÕS § 12 lg 1 p 1.

Kui kasutada raamatu tegelaskuju lastehoiuteenust pakkuva firma logona, kas peaks kelleltki nõusolekut küsima?

Luba peab küsima tegelaskuju joonistanud autorilt või tema pärijatelt. Juhul, kui selline kaubamärk on juba registreeritud sama tegevuse klassis, siis seda tähist ei saa kasutada.

Kuidas on korrektne tsitaate internetis avaldada?

Tsiteerimise reeglid internetis on samad, mis tavaelus. Tsiteerimise reeglid leiate siit Teose vaba kasutamine.

Kas Eesti seaduste järgi on autoril endal võimalik oma teost vabakasutusse (public domain) anda?

Jah, autor võib seda teha nt Creative Commons litsentsi kaudu.

Kuidas on lood minu kirjutise avaldamisega ja õigusega see keelata kooli veebilehel?

Autoril on õigus lubada ja keelata teose kasutamine internetis, sh kooli veebilehel. Autor ei saa seda keelata, juhul kui on õigused loovutanud lepinguga koolile. Seega kui lepingut ei ole, siis peab kool küsima õpilaselt luba teoste avaldamiseks kodulehel.

Millistelt organisatsioonidelt tuleb luba küsida ja kellele tasu maksta, kui me soovime näidata muusikavideosid oma veebilehel?

Eesti Autorite Ühing (www.eau.org), kes esindab muusika sõnade ja viisi autoreid ja Eesti Fonogrammitootjate Liit (www.efy.ee), kes esindab fonogrammitootjaid.

Internetti on üles pandud minu pildid, mida olen keelanud sinna panna.

Juhul kui isik ei eemalda neid pilte, siis saate nõuda selle täitmist Andmekaitse Inspektsiooni kaudu.

Kuidas saaksin oma pseudonüümi ametlikult ainult endale omistada?

Registreerides selle kaubamärgina Patendiametis.

Kellele tuleb tasuda tasu, et teha helisalvestisest kordustiraaž?

Helisalvestise kordustiraaži valmistamiseks saab litsentsilepingu sõlmida Eesti Autorite Ühingus.

Kas võib kodulehel kasutada laulusõnu?

Muusikateose sõnad ja viis on autoriõigusega kaitstavad teosed. Autoriõigused kehtivad autori eluiga + 70 aastat. Internetis võib teoseid kättesaadavaks teha autoriõiguse omaja nõusolekul.

Soovin kasutada õppevahendi trükises fotot ja joonist. Kas sellele kohaldub mõni vaba kasutus?

Kirjastamine on reeglina ärilisel eemärgil tegevus. Seega vaba kasutuse reegleid sellele ei laiene.

Kuidas toimub telesaate formaadi kaitsmine?

Saate idee ei ole kaistav. Kaitstav on idee vorm. Üks võimalus formaati müüa on teha sellest käsiraamat, kus on stsenaarium, režii plaanid, kujundus jne. Kaubamärgina saab kaitsta telesaate nimetust või tegelaskujude nimesid. Autoriõigusega saab kaitsta telesaate kujunduselemente ja graafikat.

Kas tohin kasutada c-märgiga pilti oma kodulehel?

Foto üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kodulehel peab olema autori nõusolek.

Kas autoriõigus kaitseb erakirja?

Jah, autoriõigus tekib originaalse kirjandusteose loomisega, sh erakirjad.

Olen tegemas Tove Janssoni raamatu põhjal lavastust, kasutades nii kirjaniku teksti kui illustratsioone.

Peate ostma litsentsi kirjandusteose ja illustratsioonide kasutamiseks.

Kui ilusalongis mängitakse taustamuusikat internetiraadiost?

Tasu tuleb maksta muusikateose sõnade ja viisi autorile kui ka fonogrammi ning esituse eest. Sõlmides lepingu Eesti Autorite Ühinguga saate õiguse kasutada kõikide autorite teoseid, keda EAÜ esindab.

Tahaks kasutada luuletust firma jõulukaardil. Kas piisab, kui viidata luuletuse autorile?

Vajate autori või tema pärijate nõusolekut (v.a juhul, kui autori surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat).

Kas võib kodulehel kasutada youtube.com videoplayeri linkimist?

Jah, kui tegemist on õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks tehtud teostega.

Soovin arranžeerida muusikat orkestrile.

Tuletatud teose loomine võib toimuda originaalteose autori nõusolekul, v.a vaba kasutus.

Kuidas teha raamatu järgi teemaparki?

Kirjandusteoste tegelaskujud, mis on graafiliselt kujutatud, on autoriõigusega kaitstavad teosed. Mõnikord on tegelaskuju nimetus ja kuju registreeritud kaubamärgina. Mõlemal juhtumil tuleb teose või kaubamärgi kasutamiseks küsida luba õiguste omajalt. Tähiseid, mis Eestis kaubamärgina registreeritud, saab vaadata kaubamärkide andmebaasist.

Kelle poole pöörduda, kui on plaanis avaldada oma koduleheküljel kirjanike teoste täistekste?

Leping tuleb sõlmida kirjaniku või tema pärijatega. Juhul, kui kirjaniku surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat, on teosed vabalt kasutatavad.

Mida tähendab kaubamärgiregistris “menetlus lõpetatud”?

Kaubamärk ei ole registreeritud ehk õiguskaitset antud taotleja sellele tähisele pole saanud.

Autor on loonud teose, mis koosneb kahest teise autori teosest. Kas teosele laienevad autoriõigused?

Autoriõigused tekivad sõltumata sellest, millisel viisil on teos loodud. Juhul kui on loodud tuletatud teos ilma originaalteose autorite nõusolekuta, siis on sellise teose kasutamine piiratud. Seda võib kasutada ainult isiklikuks otstarbeks ja õppetöös.

Kuidas toimida, kui soovin kunstniku raamatu illustratsioonide järgi nukku valmistada? Kunstik suri 20 aastat tagasi?

Juhul kui soovitakse illustratsioonidel põhinevat nukku kasutada ettevõtluses, siis tuleb küsida nõusolek pärijatelt.

Kas raamatu tegelaste nimed on autoriõigusega kaitstud?

Autoriõigusega tavaliselt mitte, aga tegemist võib olla üldtuntud või registreeritud kaubamärgiga. Registreeritud kaubamärke saab vaadata kaubamärkide andmebaasist.

Mul on kunstnikunimi, mille alt avaldan lugusid ja luuletusi. Avastan tihti, et keegi kasutab mu nime netikommentaarides ja tekstides?

Autoriõigusega vastuolu ei ole. Kaubamärgi õiguskaitset saaks kohaldada üldtuntud kaubamärgile, aga üldtuntuse tuvastamine toimub kohtu kaudu.

Milline on autoritasu alammäär?

Autoritasu alammäära või tariife seadus ei kehtesta. Autoritasu suurus lepitakse kokku autori ja kasutaja vahel autorilepingus. Juhul kui tegemist on kahju hüvitamise nõudega, siis võetakse aluseks autoritasu, mida antud valdkonnas tavaliselt makstakse.

Kui kaua kehtib autoriõigus teksti tõlgetele?

Tõlgete autoriõigus kehtib samuti 70 aastat autori (tõlkija) surmast, sõltumata originaalteose kaitse tähtajast.

Kui on hea äriidee, mille sarnast kusagil ei kasutata ja millele on oodata suurt huvi ja järeletegemist, kas seda saab autoriõigusega kaitsta?

Ei, ideed ei ole kaitstavad. Ainult teose vorm.

Kui ma kirjutan teose ja olen selle autor, kas siis pean patendi võtma?

Autoriõigus tekib teose loomise hetkest ja ei vaja mingit registreerimist või muude formaalsuste täitmist. Autoriõigus tekib ka teose vaheetappidele (eskiis, visand, kavand jne). Patenteerimine tähendab leiutise registreerimist.

Kas riigiasutus võib konkursi tingimustes nõuda, et teosed peavad olema Creative Commons litsentsiga?

Creative Commons litsentsid on tüüptingimused, mille kaudu oma teoste kasutamist reguleeritakse. Konkursi tingimustesse võib panna viite Creative Commons reeglitele. Juhul kui konkursi kaudu soovitakse saada teosed, mille kasutamine oleks üldsusele vaba, siis peab sõlmima varaliste õiguste loovutamise lepingu. Tellija on siis õiguste omaja ning saab ise otsustada, millisel viisil teoseid kasutatakse.

Kas internetiraadiost on lubatud enda tarbeks arvutisse ja hiljem CD-le muusikat salvestada?

Jah, isiklikuks kasutamiseks on muusika ja filmide reprodutseerimine vaba, sh internetiraadiost lindistamine.

Soovime kaupluses näidata klientidele ajaveetmiseks filme.

Tegemist on teose avaliku esitamisega, mille tarvis on vaja saada nõusolek filmi autoritelt. Tavaliselt on filmi autoriõiguste omajateks produtsent või filmitootja.

Kas Tallinna vanalinnas ajaloolises hoones asuva poe omanikul on õigus keelata hoone pildistamine?

Ei, fotode kohta lisainfo vt Üksikute teoseliikide kaitse: Fotod.

Kujundasin ettevõttele tootepakendi. Kas mul on õigus keelata pakendikujunduse kasutamast, kui mulle ei ole selle eest raha makstud?

Sõltub sellest, milline leping on sõlmitud. Milline õiguslik suhe on olnud töö tegemisel, kas töövõtuleping või tööleping? Juhul kui kasutatakse ilma autori loata teoseid, siis on autoril õigus nõuda teoste kasutamise lõpetamist ehk keelata pakendikujunduse kasutamast.

Tahan koolis filmiõhtut korraldada.

Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teose avalik esitamine õppeasutustes vahetus õppeprotsessis nende asutuste õpetava personali ja õpilaste poolt, vt Teose vaba kasutamine.

Soovin kasutada tekstiilieriala diplomitöös kangaid, muutes erinevate tehnikate abil nende visuaalset väljanägemist.

Juhul kui on tegemist isikliku kasutamise või õppetööga, siis on teoste ja disinilahenduste kasutamine vaba. Juhul kui sellist kangast soovitakse kasutada ettevõtluses, siis peaks uurima, kas tegemist on autoriõigusega kaitstava teosega või registreeritud tööstusdisainilahendusega. Autoriõiguse hindamiseks peaks selgitama, kas kanga muster on originaalne graafiline teos. Juhul kui on tegemist rahvaloominguga või autori surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat, siis on sellise graafika kasutamine vaba. Euroopa tööstusdisainilahendusi saab kontrollida andmebaasist eSearch Plus, Eestis registreerituid  Patendiameti tööstusdisainilahenduste andmebaasist.

Ettevõte ostis fotograafilt fotode kasutamise õiguse. Modelliga lepingut ei sõlmitud. Kas modellil on ka õigus otsustada, kuidas neid fotosid kasutatakse?

Autoriõigus tekib teose autorile ehk antud juhul fotograafile. Isikul, kes on fotol jäädvustatud, autoriõigusi ei teki. Isik oli ilmselt teadlik sellest, et teda pildistatakse. Seega ei saa ta ka tugineda perekonnaelu ja eraelu põhiseaduslikule kaitsele. Ainus õiguslik piirang fotokasutajale tuleneb reklaamiseadusest, mille järgi ei tohi reklaami tootja reklaamis ilma isiku nõusolekuta kasutada pildimaterjali või nimelist viidet ühegi füüsilise isiku kohta. Juhul kui reklaami tootjal või tellijal ei ole isiku kasutamiseks nõusolekut, siis tuleks pöörduda reklaami tootja või tellija poole ning teatada neile, et isik ei ole nõus tema kujutise kasutamisega reklaamis.

Kuhu peaksin Eestis pöörduma kirjandusteose autoriõiguse registreerimiseks, et see oleks aktsepteeritav rahvusvaheliselt, nt Põhja Ameerikas?

Autoriõigus tekib teose loomisega ning mingit eraldi registreerimist ei vaja. USAs on kasutusel süsteem, kus on võimalik teoseid registreerida (US Patend Office), aga seda on vaja juhul, kui ilmneb vajadus kohtus käia. Kui kohtuskäimist pole oodata, siis ei ole vaja ka registreerida. Eesti autorite teoseid kaitstakse ka USAs ja vastupidi.

Töötasin arvutigraafikuna.Kas töölt lahkudes on mul õigus oma töid avaldada?

Sõltub milline õiguslik suhe oli tööandjaga ja millised olid lepingu tingimused. Juhul kui tegemist oli töösuhtega (tööandja palgal, töölepinguga), siis kuuluvad teose varalised õigused tööandjale. Juhul kui on töövõtuleping, siis autorile (kui lepingus pole teisiti kokku lepitud). Seega töösuhte korral ei saa ilma tööandja nõusolekuta teoseid avaldada (v.a õppetöö ja isiklik kasutamine). Vt ka Autori õigused töösuhtes.

Kas raamatute kujundus on kaitstav autoriõigusega? Kas raamatukogul on õigus kleepida raamatute esikaanele logoga kleebis?

Jah, raamatu kujundus on autoriõigusega kaitstav teos. Autoril on isiklik õigus teose puutumatusele. Kas kleebis rikub teose puutumatust või mitte, otsustab eelkõige autor. Juhul kui autor leiab, et sellisel viisil on tema teose puutumatus rikutud, võib ta nõuda raamatukogult sellise tegevuse lõpetamist. Juhul kui raamatukogu ei nõustu sellega, siis on autoril õigus pöörduda kohtu poole.

Soovin kasutada muusikat internetis avaldatavatel e-kaartidel. Mis reeglid kehtivad? Olen kuulnud 6-8 sekundilise muusikapala kasutamise õigusest.

Juhul kui soovite kasutada muusikateoseid internetis avaldatavatel e-kaartidel, peate omandama vastava litsentsi sõnade ja viisi autorilt (Eesti Autorite Ühing) ja fonogrammitootjalt (Eesti Fonogrammitootjate Ühing). Litsentsi ei ole vaja teoste puhul, mille autori surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat ja fonogrammidelt, mis on salvestatud rohkem kui 50 aastat tagasi. 6-8 sekundilise muusikapala vaba kasutamise õigus on olnud USA kohtupraktikas. Eestis see ei kehti.

Kui eraisik, ettevõte või asutus tellib autorilt teose, siis kellele kuulub teose autorsus ning võimalikud autoritasud?

Õiguste kuuluvus ja autoritasud on poolte kokkuleppe ehk lepingu küsimus.

Kust saab litsentsi muusika internetiraadios edastamiseks?

Internetiraadio pidamiseks on vaja saada litsents Eesti Autorite Ühingult, samuti Eesti Fonogrammitootjate Ühingult ja Eesti Esitajate Liidult.

Soov on teha reklaamklipp ning kasutada selles mõnda muusikapala.

Muusikateose kasutamiseks reklaamis on vaja sõnade ja viisi autori, esitaja ja fonogrammitootja litsentsi ehk luba. Vaba kasutuse reegleid reklaamidele ei kohaldata.

Kas avalikud kirjad kuuluvad autorõiguse alla?

Autoriõigust kohaldatakse ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalastele jms kirjalikele teostele. Seega märgukiri on autoriõigusega kaitstav. Isiklikuks kasutamiseks võib teoseid kasutada autorilt luba küsimata ja tasu maksmata. Juhul kui märgukirja soovitakse reprodutseerida, internetis levitada täies mahus jne, siis peab luba küsima autori(te)lt. Tsiteerimine ja refereerimine on vaba kasutus ning selle jaoks luba küsima ei pea. Samuti ei pea luba küsima õppeotstarbel kasutamisel.

Kas filmidele subtiitrite tegemine on vaba tegevus või peab selleks olema mingi litsents?

Kas subtiitreid tehakse enda tarbeks või levitamiseks? Esimesel juhul on lubatud audiovisuaalse teose dialoogi tõlkida autorilt luba küsimata ja tasu maksmata. Kui aga soovitakse sellist tõlget müüa, laenutada, rentida, kättesaadavaks teha internetis jms, siis tuleb selle tarvis luba küsida filmitootjalt.

Palju maksab umbes 850 mp3 faili muusika legaliseerimine, mis on vajalik baaris pidude korraldamiseks?

Fonogrammide reprodutseerimislitsentse vahendab Eesti Fonogrammitootjate Ühing.

Kas muusikat tehes võib erinevatele kvaliteetidele anda erinevaid õigusi, näiteks vabas kasutuses on lugu 96-128 bitratega aga kui soovitakse kvaliteetsemat versiooni, siis on lugu tasuline?

Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest. Seega võib autor, (esitaja ja fonogrammitootja) otsustada, millisel moel muusikateost (esitus, fonogramm) kasutatakse, sh diferentseeritud tasu küsida.

Kas erakirjad on kaitstavad autoriõigusega? Kui ma tahan avaldada osaliselt kirju, mida ma ise ei ole kirjutanud ja mis ei ole mulle kirjutatud, siis kellelt ma selleks luba pean küsima?

Autoriõigusega on kaitsavad ka erakirjad. Autoriõiguse tähenduses on nad käsitletavad kui ilukirjandusteosed. Juhul kui soovitakse avaldada eraisikute kirjavahetust, siis tuleks selle tarvis küsida kirjade autorilt või tema pärjatelt luba. Samas ei ole ainult küsimus autoriõiguses, põhiseadus kaitseb ka eraelu puutumatust. Juhul kui kirjad ei ole varem avaldatud, siis ei saa neid kasutada (tsiteerida, refereerida) ka vaba kasutuse tingimustel.

Kas detailplaneeringu lisaks olev eskiis on autoriõiguse objekt ja kas hoone eskiisi autoril on esmaõigus hoone edasiseks projekteerimiseks?

Autoriõigusega on kaitstav arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid. Autoril tekib autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis). Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras. Seega eskiisi järgi edasine projekteerimine saab toimuda ainult autori nõusolekul.

Kas muusikavideot, mille autoriõigused kuuluvad mulle, võin kasutada mistahes reklaamklipis ilma videos osalenud inimestelt luba küsimata?

Kuna autoriõigused kuuluvad teose kasutajale, siis küsimus ei ole niivõrd autoriõiguses kui reklaamiseaduses. Reklaamiseaduse § 7 lg 1 järgi reklaami tootja ei tohi reklaamis ilma isiku nõusolekuta kasutada pildimaterjali või nimelist viidet ühegi füüsilise isiku kohta. Kas muusikavideos osalenud isikud olid teadlikud sellest, et nende isikut võidakse kasutada reklaamis? Kas võib eeldada, et isikud on nõus sellega, et neid kasutatakse reklaamis? Reklaamide puhul kehtib ka praktika, et juhul kui inimese kujutis ei ole reklaamis identifitseeritav (nt isiku nägu ei ole näha), siis isikult luba küsima ei pea.

Kui eraisik või ettevõte tellib autorilt teose makstes loojale selle eest tasu. Kellele kuulub pärast teose valmimist teose autorsus ning võimalikud autoritasud?

Töövõtulepingu puhul lepitakse õiguste kuuluvus lepingus. Autorsus on võõrandamatu õigus. Lepinguga saab isiklike õigusi küll litsentseerida. Autoritasud on poolte kokkuleppe küsimus. Arvestama peab ka autorilepingu vorminõuetega. Õiguste loovutamine ja ainulitsents peavad olema kirjalikus vormis. Lihtlitsents võib olla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kas 1932-1935 kirjastuse “Loodus” poolt välja antud “Eesti Entsüklopeedia” esimeste köidete (I-V) autorõigused on praeguseks lõppenud?

AutÕS § 31 järgi kollektiivseks teoseks loetakse teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all (teatmeteos, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri, teised perioodilised või jätkuväljaanded jms). Autoriõigus kollektiivsele teosele ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist (AutÕS § 41 lg 1). Seega teatmeteose “Eesti Entsüklopeedia” 1932-1935 autoriõigused on lõppenud, sest on möödunud rohkem kui 70 aasta selle avaldamisest.

Ettevõte müüb projektoreid ja soovib osaleda messil. Kas ettevõte võib projektorist filme näidata?

Filmide esitamine messil on käsitletav teose avaliku esitamisega ning see võib toimuda õiguste omaja loal (v.a haridusasutustes). Seega on sellise kasutamise tarvis vaja omandada litsents filmitootjalt või õiguste vahendajalt.

Kui valla arengukava on avaldatud Riigi Teatajas valla määruse lisana, kas siis on valla arengukava autoriõiguste alt vaba.

Autoriõigust ei kohaldata õigusaktidele ja haldusaktidele (AutÕS § 5). Juhul kui valla arengukava ei ole õigusakt või haldusakt, siis arengukava tekst on autoriõigusega kaitstav.

Kas Eestis on lubatud netlabelitelt muusika tõmbamine (netlabelid on netis tegutsevad plaadifirmad, mille artistid oma muusikat tasuta jagavad)?

Jah. Juhul kui plaadifirma teeb oma fonogrammid internetis kättesaadavaks, siis on nende allalaadimine õiguspärane. Tasub üle vaadata, millised litsentsitingimused sellistele fonograamidele kehtivad. Tavaliselt on sellised fonogrammid mõeldud ainult isiklikuks kasutamiseks ja ei ole lubatud nende kasutamine ärilisel eesmärgil.

Plaatidel ja DVD-del on kirjas, et avalik esitamine on keelatud. Kas avalikuks esitamiseks loetakse ka seda, kui ma kutsun mõned sõbrad külla, kuulame muusikat või vaatame filme?

Teose avalikuks esitamiseks loetakse teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud või ka kohas, mis pole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte (AutÕS § 10 lg 2 p 1). Seega avalikuks esitamiseks ei loeta sõpradega muusika kuulamist ja filmide vaatamist.

Kas minu poolt tehtud elektriprojekt on teos intellektuaalse omandi mõistes?

Ei. Autoriõigusega kaitstakse teoseid, mis on loodud kirjandus, kunsti või teaduse valdkonnas.

Soovin avalikult esitada laulu ja tahan teada, kas see on kaitstud autoriõigusega? Soovin esitada laulu, mille olen kirjutanud tuntud luuletaja sõnadele. Kas sellisel juhul on mingid kindlad tariifid või piisab kokkuleppest luuletaja või tema esindajaga?

Autoriõigus tekib teose loomise hetkest. Autoriõigus kehtib autori eluajal ja 70 aastat peale autori surma. Muusikateoste avaliku esitamise puhul on autoril õigus lubada ja keelata teose kasutamine ja saada kasutamise eest tasu. Juhul kui on tegemist fonogrammiga, siis ka fonogrammitootjal ja esitajal. Tavaliselt maksab tasu isik, kes kontserdi korraldab (nt kontserdimaja, agentuur, ööklubi). Juhul kui soovitakse salvestada muusikateos, siis on vajalik sõnade autori nõusolek. Juhul kui sõnade autor on Eesti Autorite Ühingu liige, siis teostab õigusi ühing. Juhul kui ei ole liige, siis tuleb kasutamises kokku leppida autori või tema pärijatega. Vt ka www.eau.org.

Soovin avada tuntud filmi nimega restorani. Kas see on võimalik?

Antud juhtumil peaks kontrollima, kas filmi nimetus on registreeritud kaubamärgina või on tegemist üldtuntud kaubamärgiga. Juhul kui tähis on kaubamärgina kaitstav ja seda ka vastavas kauba ja teenuste klassis, siis peab küsima luba kaubamärgi omanikult. Juhul kui kaubamärk ei ole kaitstav, siis luba küsima ei pea ja tähis on kõigi jaoks vabalt kasutatav. Kaubamärkide register.

Kas võib reklaamis kasutada spordivõistluse nimetust?

Esmalt peaks kontrollima, kas spordivõistluse nimetus on registreeritud kaubamärgina või on tegemist üldtuntud kaubamärgiga. Juhul kui tähis on kaubamärgina kaitstud ja seda ka reklaamitava toote kauba ja teenuste klassis, siis peab küsima luba kaubamärgi omanikult. Juhul kui kaubamärk ei ole registrisse kantud, siis on nimetus reklaamis vabalt kasutatav. Kaubamärkide register.

Kus saaks kaitsta oma autoriõigusi?

Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.

Kui ma tahan oma laulule autoriõigusi peale panna, siis mida ma pean tegema?

Autoriõigus teosele (sh laulule – nii viisile kui sõnadele) tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Siiski soovitab Eesti Autorite Ühing muusikateos registreerida nende kasutajaliideses või kontoris kohapeal, et tagada kogutud tasude õiglane jagamine autorite vahel ning honoraride väljamaksmine.

Kas avalikus kohas tehtud fotot, millele on jäädvustatud inimene, võib kasutada konkurssidel (või ärilistel eesmärkidel) ilma pildile jäänud isikule teatamata?

Inimesel on põhiseaduslik õigus eraelu puutumatusele, mis laieneb ka inimese kujutise kasutamisele pildis. Seega võib isikut pildistada juhul kui isik on sellega nõus. Inimese nõusolekut pildistamiseks võib eeldada näiteks avaliku ürituste puhul, kus üritusel osalejad on teadlikud, et neist võidakse teha fotosid või filmida (näiteks laulupidu). Nõusolekut ei ole vaja juhul, kui inimese kujutis pildil ei ole seostatav konkreetse isikuga. Inimene võib igal ajal sellise nõusoleku tagasi võtta. Inimese nõusolekut on vaja foto kasutamisel reklaamis. Reklaamiseaduse § 7 lg 1 sätestab, et reklaamis ei tohi ilma isiku nõusolekuta kasutada pildimaterjali või nimelist viidet ühegi füüsilise isiku kohta.

Kas autoriõigus kehtib internetis avaldatud fotodele? Kas on lubatud fotode reprodutseerimine teisel kodulehel? Kas linkide kasutamisel on viide autorile vajalik?

Internetis avaldatud fotograafiateoseid võib kasutada autorilt luba küsimata vaba kasutuse ulatuses. Juhul kui internetis avaldatud foto tehakse kättesaadavaks teise kodulehekülje kaudu, siis seda ei loeta vabaks kasutuseks ning selliseks tegevuseks on vaja küsida autorilt luba. Fotode linkide kasutamine on lubatud. Linkide kasutamisel viide autorile ei ole kohustuslik. Linkide kasutamine ei ole lubatud juhul, kui tegemist on väljavõtete tegemisega andmebaasidest.

Soov teha laulust remiks. Kas pean konsulteerima esitajaga? Kas DJ-d saavad remiksimise eest raha?

Muusikateose sõnade ja viisi autoritele kuulub õigus lubada ja keelata muusikateose reprodutseerimine ja töötlemine. Esitajal on õigus esituse puutumatusele ja reprodutseerimisele. Fonogrammitootjal on õigus reprodutseerimisele. Juhul kui remiks kasutab mõnda eelnimetatud komponenti, siis tuleb remiksi salvestamiseks saada luba õiguste omajatelt. Õigusi vahendavad Eesti Autorite Ühing ja Eesti Esitajate Liit. Remiksi raadiojaamas edastamise ja avaliku esitamise eest on õigus saada tasu ka remiksi autoril. Juhul kui remiks tehakse isiklikuks kasutamiseks, siis luba küsima ei pea.

Kuidas teha raamatu järgi filmi?

Kirjandusteose autorile kuulub ainuõigus teose töötlemisele. Filmistsenaarium ja filmi lavastamine on käsitletav teose töötlemisena. Seega peab kirjandusteose autorilt küsima luba nii stsenaariumi tegemiseks kui ka filmi lavastamiseks. Luba ei pea küsima kui tegemist on kirjandusteosega, mille autori surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat.

Teen kunstiteosest (nt maalist) digitaalse foto, kas see foto on autoriõigusega kaitstav? Kas pean maali autoriga kokku leppima, milleks ma digipilti kasutan?

Isiklikuks kasutamiseks võib teoseid (sh maale) reprodutseerida (käsitsi joonistada, fototehnikaa abil, paljundusmasinaga, skänneriga jne). Fotografeerimise tulemusel tekib autoriõigusega kaitstav teos. Juhul kui sellist fotot kasutatakse vaba kasutuse ulatuses, siis maali autorilt luba küsima ei pea. Juhul kui tegemist ei ole vaba kasutusega (nt reklaamis kasutamine, trükised), siis peab maali autorilt luba küsima. Juhul kui maali autori surmast on möödnud rohkem kui 70 aastat, siis luba küsima ei pea.

Kas on olemas lepingute vorme fotode müümise (või siis litsentsi) kohta ? Lepingus võiks olla kirjas, mida fotoga võib teha ja mida mitte.

Tüüplepinguid fototeoste kohta ei ole teada. Vastava praktika tavaliselt kujundavad erialaliidud. Juhul kui ei ole võimalik tüüplepingut kasutada on kõige lihtsam viis paberile kirja panna vabas vormis, millisel moel fotot võib kasutada. Vt ka teoste kasutamine. Lepingu koostamisel võib eeskujuks võtta autorilepingu näidise.

Kui ostan filme või muusikat internetist, kas kopeerida isiklikuks tarbeks? Kauplusest ostetud DVD?

Juhul kui tegemist on interneti kaudu ostetud CD või DVD plaadiga, siis laienevad sellele vaba kasutuse õigused. Samuti nagu kauplusest ostetud DVD-le. Juhul kui on tegemist filmi või muusikaga, mis ostetud faili kujul teenusepakkujalt (online music service, näiteks iPod või iTune), siis vaba kasutus sellistele muusika- ja filmifailidele ei laiene (AutÕS §-st 80³ lg 5). Nimetatud juhtumitel teenuse pakkuja otsustab, mitu koopiat on võimalik tarbijal failist teha (näiteks iPod ja iTune puhul 7 koopiat).

Millised sanktsioonid võivad olla rakendatud seaduse rikkumisel? Kas kohaldatakse ka vara konfiskeerimist?

Karistusseadustikus on sätestatud kuriteod, autoriõiguse seaduses (AutÕS) väärteod. Väärtegude sanktsioon on rahatrahv: AutÕS § 81¹ – piraatkoopiaga kauplemise eest, samuti § 81² – õiguste teostamist käsitleva teabe kõrvaldamine või muutmine. Kuriteona (karistatakse rahalise karistuse või vangistusega) on karistusseadustikus sätestatud autori või esitaja isiklike õiguste rikkumine (§ 219), autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja varaliste õiguste rikkumine (§ 220), autoriõiguse seadusega ettenähtud tasu maksmisest kõrvalehoidumine (§ 221). Täpsemalt vt karistusseadustiku 14. peatükk. AutÕS §814 sätestab autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste tsiviilõigusliku kaitse. Autor (või kaasnevate õiguste omaja) saab nõuda rikkumise lõpetamist, kahjude hüvitamist (nii varaliste kui moraalsete), edasistest rikkumistest hoidumist jne. Konfiskeerimine on ette nähtud piraatkoopiate puhul ning piraatkoopiad kuuluvad hävitamisele.

Kas internetis on võimalik saada pilte või fotosid ja kasutada neid näiteks PowerPoint esitluses autoriõigusi rikkumata?

Kasutage näiteks Creative Commons litsentsiga fotosid: Flickr või Buscadores.

Olen kodulehe webmaster ja haldaja. Kas mul on õigus kasutada oma kodulehel autorsuse tõestamiseks copyright sümbolit? Kuidas tõestada oma autorsust seoses kodulehe tegemise ja haldamisega?

Kodulehte, kui iseseisvat objekti, autoriõigusega kaitsta ei saa. Autoriõigust saab kohaldada näiteks kodulehe graafilisele kujundusele, tekstidele, tarkvarale, fotodele, andmebaasidele. Autoriõiguse tekkimiseks ei pea mingeid formaalsusi täitma. Õigused tekivad teose loomisega. Autorinime ei pea teosele lisama. © märgi kasutus ei ole vajalik. Kodulehe autoriõiguse tähistamine ei oma õiguslikku tähendust. Autorsust eeldatakse, mis tähendab, et isik, kes on märgitud teose juurde autorina, loetakse autoriks senikaua kuni selline autorsus on vaidlustatud.

Kas kaupluses võib raadio mängida stereosüsteemide eksponeerimiseks? Kas klientide lõbustamiseks võib kaupluses mängida televiisor?

Muusikateoste avalik esitamine ei ole seotud tehnilise aparatuuri ega muusika mängimise eesmärkidega. Autoriõiguse seaduse kohaselt on autori varaliste õiguste rikkumiseks ka ühe teose loata avalik esitamine ja seda ka siis, kui teose avaliku esitamise kohas ei viibi esitamise ajal ühtki isikut. Muusika avaliku esitamise oluliseks kriteeriumiks on “avalik koht”. Juhul kui soovitakse kaupluses ostjatele muusikat mängida, siis tuleb selle jaoks luba küsida ja tasu maksta nii autoritele, esitajatele kui fonogrammitootjatele (kaks viimast on hõlmatud ühe lepinguga). Juhul kui muusika esitamine on juhuslik, näiteks demonstreeritakse konkreetsele ostjale stereosüsteemi võimalusi, siis luba küsima ja tasu maksma ei pea. Juhul kui stereosüsteemid mängivad iga päev 12 tundi kaupluse külastajatele, siis on tegemist muusikateoste avaliku esitamisega, sõltumata sellest, mis eesmärkidel seda tehakse. Ilmselt on otstarbekuse küsimus, kas maksta muusikateose avaliku esitamise eest ja esitada muusikat piiramatul hulgal või hoolitseda selle eest, et stereosüsteem pandaks käima ainult ostja palvel ning televiisoril oleks heli välja lülitatud. Teoreetiliselt on võimalik luua ka selline olukord, kus muusika eest tasu maksta ei tule (muusikateose autori surmast on möödunud 70 aastat, esituse salvestamisest on möödunud 50 aastat, USA fonogrammitootja fonogramm jne). Vt  ka muusikateoste avaliku esitamise õigus.

Kas autoriõigus tekib ainult kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele või mistahes teosele? Kas telefoniraamatule laieneb autoriõiguse seadus või mitte?

Telefoniraamatu sisu (isikunimede ja numbrite järjestus) autoriõigusega kaitstav teos ei ole (puudub loominguline panus). Telefoniraamatu graafiliselt kujundatud osad, fotod, reklaamid, kaubamärgid on kaitstavad autoriõigusega või kaubamärgiõigusega. Vt ka teose tunnuseid. Telefonikataloog võib mõningatel juhtudel olla olla kaitstud kui sui generis andmebaas.

Kirjutan luuletusi ja avaldan enda kodulehel. Avastasin, et minu luuletusi avaldatakse teisel kodulehel. Kuidas saan tõestada, et see on minu teos?

Esimese sammuna oleks mõistlik pöörduda kodulehe omaja poole ja nõuda luuletuse eemaldamist või õige autorinime lisamist. Autorsust saab tõenda näiteks viidates varem ilmunud kogumikule, kus on kirjas luuletus ja autorinimi. Juhul kui kodulehe omaja ei arvesta nõudega, siis on võimalik pöörduda Justiitsministeeriumi juures oleva autoriõiguse komisjoni poole. Komisjon saab hinnata autorsust nii kirjalike tõendite (mustandid, varem trükis ilmunud teosed) kui ka suuliste ütluste põhjal (luuletus on varem avalikult esitatud ning seda on kuulnud teised isikud).

Tehes muusikapaladest MIDI formaadis mobiiltelefonihelinaid ja neid levitades, kas rikun loo autorite õigusi?

Muusikateoseid on lubatud reprodutseerida isiklikuks kasutamiseks. Sellise koopia levitamine (müük, internetis kättesaadavaks tegemine) võib toimuda ainult autori loal. Juhul kui levitamine toimub pereringis, siis vast autorid ja esitajad ei pahanda. Juhul kui väljaspool pereringi, siis peab autoritelt ja esitajatelt luba küsima.

Kas õppematerjal (näiteks õpetaja tunnikava, slaidiesitlus, loengukonspekt) on intellektuaalne omand?

Autoriõigusega kaitstavust hinnatakse läbi järgmiste kriteeriumite: kirjandus-, kunsti- või teadusteos, originaalsus, loomingulise tegevuse tulemus ja objektiivselt tajutav. Kui tunnikava, slaidiesitlus või loengukonspekt vastab nendele kriteeriumitele, siis tekib ka autoriõigus antud teostele. Autori varalised õigused võivad kuuluda tööandjale (vt tööülesannete käigus loodud teos).

Miks peaksin maksma autoritasu, kui ostan CD tooriku, kirjutades sinna näiteks oma pildid? Kas siis ikkagi on autoritasud seal sees?

Nn tühja kasseti tasu maksavad salvestusseadmete ja -kandjate maaletoojad. Tegemist on solidaarse tasu kogumisega. Alternatiivset süsteemi hüvitise kogumiseks ei ole teada. Juhul kui eristada CD toorikud, millele muusikat ja filme salvestatakse ja millele mitte, siis peaks poes müüma erineva hinnaga CD toorikuid. Muusikatööstuse hinnangul oleks õiglane hüvitis CD tooriku pealt, millele salvestatakse albumitäis muusikat, umbes 10 eurot. Juhul kui loobuda hüvitiste skeemist, tuleks keelata ka isiklikuks kasutamiseks filmidest ja muusikast koopiate tegemine. Antud ajahetkel oleks keelamine ühiskonna jaoks ilmselt kahjulikum, kui maksta iga tooriku eest hüvitist.

Millised õigused on riigihankena korraldatud arhitektuurse ideekonkursi autasustatud tööde autoreil (tööd jätkata, ideed täiendada jne). Millal on ostjal õigus autoreid edasisest projekteerimistööst välja jätta?

Arhitektuuriteose autoril tekivad isiklikud ja varalised autoriõigused, sh teostada oma arhitektuurne projekt, otsustada, kes ja millisel moel võib projekti muuta jne. Juhul kui ideekonkursi tingimused ei sätesta, et osalejad loovutavad oma autoriõigused või annavad õiguste teostamiseks litsentsi, siis kuuluvad õigused autoritele. Projekti edasine projekteerimine, muutmine ja täiendamine on lubatud ainult autori loal. Autori saab edasisest projekteerimisest välja jätta juhul, kui ostja on omandanud töö isiklikud ja varalised autoriõigused. Juhul kui ostjale ei ole õigusi üle läinud või litsentsi antud, siis ostja tööd edasi projekteerida ei saa. Juhul, kui ostja on ilma loata andnud töö projekteerida kolmandatele isikutele, on tegemist autoriõiguste rikkumisega.

Küsimus tarkvara autoriõiguse kohta. Kuidas ma taotlen autoriõigust ja kas eraisik saab taotleda?

Tarkvara autoriõigused tekivad arvutiprogrammi loomisega (samuti vaheetappidele). Mingeid formaalsusi ei ole vaja täita. Autoriõigused tekivad füüsilisele isikule ning võivad, kas lepinguga või seadusjärgselt üle minna teisele isikule (vt töökohustuste käigus loodud teosed).

Mis maksab luulekogu avaldamine ja kui endal selleks raha pole, siis kes avaldaks?

Luulekogu avaldamise kohta tasuks küsida teavet mõnelt kirjastuselt. Avaldamistoetust võib küsida Kultuurkapitalilt. Autorihüvitusfond makstab tasu juhul, kui luulekogu on laenutatud rahvaraamatukogudes.

Olen kujundanud logo. Minu nõusolekuta kasutab logo tuntud ettevõte. Kuidas saaksin oma autoriõigusi kaitsta?

Juhul kui ettevõtte tellis logo mõnelt reklaamibüroolt, siis kuuluvad reklaamibüroo töötajate tehtud logode varalised autoriõigused reklaamibüroole ja seega ei saa logo teinud kujundaja logo kasutamist lubada või keelata. Juhul kui ettevõte tellis logo kujundajalt, siis sisaldas kokkulepe ilmselt ka õigust kasutada logo ettevõtte kaubamärgina. Juhul kui ettevõte on logo kasutanud ilma õigusliku aluseta, siis on võimalus vaidlustada logo registreerimine kaubamärgina või juhul kui logo ei ole registreeritud kaubamärgina, siis logo kasutamine.

Olen osa võtnud mõnedest luulevõistlustest, kuidas saan teada, et minu luuletusi keegi enda loominguks ei nimeta?

Registrit luuletuste ja autorite kohta ei ole. Juhul kui avaldatakse või esitatakse luuletus, kuid autoriks on märgitud teine isik, siis luuletuse loonud isikul on õigus vaidlustada selline nime märkimine ning nõuda autorsuse tunnustamist ja autorinime õiget märkimist.

Kuidas määratakse laenutatavale videofilmile litsentsitasu?

Litsentsitasu suurust või määramist seadus ei reguleeri. Litsentsitasud on määratud või kokkulepitud videofilmi maaletooja poolt.

Teeme klientidele jaotamiseks firmat tutvustava CD. Missugust muusikat ja mis tingimustel võiksime kasutada taustamuusikana? Kas on ka nö tasuta võimalusi?

Muusika reprodutseerimiseks on vaja muusikateose sõnade ja viisi autori, esitaja ja fonogrammitootja luba. Eestis tegeleb õiguste vahendamisega Eesti Autorite Ühing. Tasuta saab kasutada fonogramme, millel salvestamisest on möödas rohkem kui 50 aastat ja muusikateose sõnade ja viisi autori surmast on möödunud 70 aastat.

Kas peab taotlema avaliku esitamise luba, kui avalikult esitan üritusel muusikateoseid, mille autoriks olen mina ise?

Juhul kui avalikult esitatakse muusikateose sõnu ja viise, mis esitaja on ise loonud, siis avalikuks esitamiseks luba küsima ega tasu maksma ei pea. Juhul kui samal kontserdil esitatakse ka teiste autorite loomingut, siis peab luba küsima ja tasu maksma. Samuti peab tasu maksma juhul, kui kasutatakse teiste isikute fonogramme.

Kas avalikul soolokontserdil teoste esitamise eest maksab autoritasu kontserdi organiseerija või esitaja?

Tavaliselt maksab autoritasud organiseerija, sest tasulise kontserdi puhul makstakse autoritasu piletikäibe pealt, vt www.eau.org. Poolte kokkuleppel võib autoritasu maksta ka esitaja.

Telekast videolindile lindistamine ja hiljem taasesitamine või arvuti kaudu telekast lindistamine ning taasesitamine on lubatud või mitte?

Isiklikuks kasutamiseks on lubatud reprodutseerida muusikateoseid ja audiovisuaalseid teoseid sh lindistamine arvuti või muu seadme vahendusel. Sellise salvestuse internetis levitamine (upload) ei ole lubatud.

Olen internetiportaali omanik. Portaal on ainulaadne ja hea ideega. Kuidas ma saaksin end kaitsta konkurentide/küljendajate eest?

Intellektuaalse omandi põhireegel on, et kaitstakse idee vormi mitte ideed ise. Ideed on kõigi jaoks vabalt kasutatavad. Seega idee, internetiportaali kaudu vahendada üht või teist laadi tegevust või informatiooni, ei ole kaitstav. Internetiportaalid ei ole autoriõiguse (kirjandusteos, kunstiteos) või kaasnevate õiguste (esitus, film, fonogramm) iseseisvad objektid. Autoriõigusega on kaitstav internetiportaali graafiline kujundus, originaalne tarkvara, internetimängud, originaalne tekst, tõlked ja andmebaasid. Autoriõigusega kaasnevate õigustega on kaitstav audiovisuaalne teos (filmiklipid, bännered, animatsioon). Kaubamärgina saab kaitsta domeeninime või portaali tähistust.

Kas ka nn süldibändil on vaja sõlmida autorikaitsega mingi leping?

Sõltub sellest, mida bänd teeb. Kui bänd avalikult esitab muusikateoseid, siis selliseks tegevuseks on tavaliselt loa omandanud koha (näiteks pubi) omanik või valdaja. Sellisel juhul bänd tasu avaliku esitamise eest maksma ei pea. Juhul kui esinetakse kohas, millel puudub avaliku esitamise luba, siis peab lepingu sõlmima ja tasu maksma isik, kes ürituse korraldab. Juhul kui bänd soovib salvestada teise autori muusikateose sõnu või viisi, siis peab olema autori või õiguste omaja luba (leping). Avaliku esitamise ja reprodutseerimise kohta leiab täiendavat infot Eesti Autorite Ühingu kodulehelt (www.eau.org).

Kui tõlgin/kirjutan laulutekste, siis kuidas on autoriõigusega?

Laulutekstidele tekivad autoriõigused. Samuti laulutekstide tõlgetele. Juhul kui tegemist on oma tarbeks tõlkimisega, siis autorilt luba küsima ei pea. Juhul kui laulutekste soovitakse kasutada fonogrammi salvestamiseks, siis peab luba küsima laulutekstide autoriõiguste omajatelt. Laulutekstide avaliku esitamise korral peab luba küsima ja tasu maksma autorile või teda esindavale kollektiivse esindamise organisatsioonile (Eesti Autorite Ühing). Juhul kui esitamine toimub kohas, mis on muusikateoste avaliku esitamise loa omandanud, siis esitaja luba küsima ega tasu maksma ei pea. Tasu tõlgitud lauluteksti kasutamise eest (näiteks avaliku esitamise eest) on õigus saada, kui õiguste omaja (autor, pärija või kirjastaja) seda lubab. Seega on võimalus, et antakse luba tõlkimiseks, kuid mitte tasu saamiseks.

Mille alla käib tuntud loo töötlusega fono, mis ise sisse mängitud?

Juhul kui tegemist on enda tarbeks tehtud fonoga, siis selle tarvis muusikateose sõnade ja viisi autorilt luba küsima ei pea. Juhul kui fonogrammi soovitake reprodutseerida (plaadil, reklaamis, filmis jne), avalikult esitada (kontsert), edastada (raadios, televisioonis), siis peab olema muusikateose sõnade ja viisi autori nõusolek loo töötlemiseks ja fonogrammi salvestamiseks.

Kas kooliraadios võib vahetundide ajal raadiot mängida?

Tegemist on muusikateoste avaliku esitamisega. Juhul kui muusikat mängitakse õppeprogrammi vahetu osana, siis on tegemist vaba kasutusega ning luba küsima ega tasu maksma ei pea. Vahetundide ajal muusika avalik esitamine ilmselt ei ole õppeprogrammi vahetu osa. Seega teoreetiliselt peaks selle tarvis luba küsima ja tasu maksma. Samas on Eestis praktika, et muusikateose autoreid esindav Eesti Autorite Ühing kooliraadiote puhul avaliku esitamise eest tasu ei küsi.

Kas pseudonüüm on kaitstav autoriõigusega?

Reeglina mitte. Autoriõigusega kaitstakse kirjandusteoseid, mis on originaalsed. Täheühend või mõnede sõnade kombinatsioon ei ole kirjandusteos. Pseudonüümi all avaldatud teosed on kaitstud autoriõigusega ning isikule, kes on pseudonüümi taga, tekivad autoriõigused.

Kas raamatu koostajal on kogumikule võimalik autorikaitset võtta ?

Isikul, kes oma loomingulise tegevuse tulemusena materjali valikul või süstematiseerimisel on loonud kogumiku (kogumiku koostajal), tekib autoriõigus sellele kogumikule (vt kogumiku koostaja õigused, AutÕS § 34). Mingeid formaalsusi täitma ei pea. Õigused tekivad kogumiku loomise hetkest.

Kuidas toimida kui on plaanis välja anda kogumik, mis on kokku kogutud erinevatest allikatest? Raamat sisaldab nii autori kaitse all olevatest teostest katkeid kui ka mujalt kogutut.

Kogumiku koostja peab arvestama, et autoriõigusega kaitstavaid teoseid võib süstematiseerida ja lülitada kogumikku, kas originaalis või ümbertöötatud kujul, vaid teose autori või õiguste oma nõusolekul (v.a vaba kasutus). Intellektuaalse tegevuse tulemusi, millele autoriõigust ei kohaldata, võib kogumiku koostaja iseseisvalt süstematiseerida ja ümber töötada. Kogumiku koostaja peab arvestama teoste tsiteerimise ja refereerimise reeglitega. Juhul kui teose tsiteeritav või refereeritav osa ületab motiveeritud mahu piirid, peab teose kasutamiseks autorilt luba küsima.

Missugune seadus kehtib uute taimesortide kohta (sordikaitse)?

Taimesordi registreerimist, sordi sordilehte ja kaitse alla võtmist, kaitsealuse sordi omaniku õigusi, seemne ning taimse paljundusmaterjali ja kultiveerimismaterjali turustamisotstarbelist tootmist, sealhulgas pakendamist, turustamist ja Eestisse toimetamist ning riiklikku järelevalvet reguleerib taimede paljundamise ja sordikaitse seadus. Lisainfo – Põllumajandusameti taimekaitse osakond.

5-6 aastat tagasi tõlkisin kümmekond raamatut. Nüüd kuulsin, et raamatukogudest laenutamise pealt saab ka tõlkija autoritasu. Mis ma peaksin tegema, et seda saada?

Laenutushüvituse maksmisega tegeleb Autorihüvitusfond. Tasu saamiseks tuleb esitada avaldus. Tasu suurus sõltub raamatu laenutuskordadest. Avalduse vormid ja elektrooniline avalduse esitamine: avaldused.

Mul on geniaalne idee filmi loomiseks. Kuidas ma saan seda autoriõigusega kaitsta?

Autoriõigus kaitseb vormi, milles teos on väljendatud, mitte ideed ennast. Filmi loomise ideed ei ole võimalik “patenteerida”. Autoriõigus tekib sõltumata mistahes registreerimisest. Autorite kollektiivse esindamise organisatsioonid (nt Eesti Autorite Ühing (EAÜ)) registreerib teoseid autoritasu jaotamise eesmärgil.

Olen filmi stsenarist. Minu varalised õigused on üle läinud produtsendile. Kas mul on õigus saada autoritasu, kui minu filmi näidatakse televisioonis?

Autoriõiguse seaduse § 14 lg 6 alusel on audiovisuaalse teose autoritel (režissöör, stsenarist, operaator, kunstnik) õigus saada õiglast tasu teose kasutajalt isegi sel juhul, kui varalised õigused kuuluvad produtsendile. Eelnimetatud õigusi teostatakse autorite kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu.

Olen ettevõtte marketingijuht. Ostsin poest DVD vahva filmiga. Kas ma tohin seda kasutada meie kliendipäeval?

Filmi koopia (DVD) omandamisel ei anta automaatselt kaasa autori varalisi õigusi. Jaemüügis olevad teosed on mõeldud ainult isiklikuks kasutamiseks. Filmi avalikuks esitamiseks (nt kliendiüritusel), paljundamiseks, levitamiseks jne on vajalik varaliste õiguste omaniku nõusolek, samuti tuleb tasu maksta autoritele (rezhissöör, stsenarist, operaator, kunstnik).

Soovin kasutada lõiku populaarsest Eesti filmist reklaamklipi valmistamisel. Mida peaksin arvestama?

Filmist üksikute lõikude kasutamisel (eriti reklaamis) tuleb arvestada, et autorile jäävad isiklikud õigused ka sel juhul, kui varalised õigused kuuluvad teisele isikule. Autori isiklikud õigused on näiteks: õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele. Kui teose kasutamine riivab isiklikke õigusi, on alati vaja ka autori nõusolekut.

Tahaks lood panna kõvakettale/plaadile, et ei peaks originaalplaate alati pididel kaasas kandma. On see võimalik?

On küll, selleks tuleb saada litsents ehk luba õiguste omajatelt. Täpsema info ja tariifid leiate Eesti Fonogammitootjate Ühingu kodulehelt.

Kas reprodutseerimise eest tuleb ka siis maksta, kui kopeerin lood CDR-le, aga võtan originaalplaadid kaasa?

Jah.

Kas reprodutseerimisluba annab loa ka avalikuks esitamiseks?

Ei. Reprodutseerimisluba ei sisalda avaliku esitamise luba, see tuleb eraldi saada. Enamasti sõlmivad fonogrammide avaliku esitamise lepingu klubide haldajad.

Tahame ise kopeerida plaadile muusikat ning selliseid plaate siis klientidele kinkida. On see võimalik?

Ei. Kui Te saate EFÜ-st reprodutseerimisloa, siis seda plaati tohite ainult ise kasutada. Levitada (nt kinkida, müüa, laenata) selliseid plaate ei tohi.

Iga reprodutseeritava plaadi kohta tuleb täita nimekiri. Aga alati ei ole võimalik leida enam originaalplaate üles, et sealt näiteks lugude autoreid vaadata. Kuidas sellisel juhul toimida?

Kuna reprodutseerimis tasu jagatakse autoritele ja fonogrammitootjatele, kelle lugusid reprodutseerite, siis on väga oluline, et kõik andmed oleksid korrektselt kirjas. Kui originaalplaati ei ole võimalik enam kätte saada, siis võib kasutada Internetis leiduvaid muusika andmebaase info saamiseks.

Me juba autoritele (EAÜ) maksame, kellele veel maksta tuleb?

Leping Eesti Autorite Ühinguga ja tasutud autoritasud ei hõlma fonogrammitootjate ja esitajate õiglase tasu saamise õigust fonogrammide avalikuks esitamiseks. Vastavalt autoriõiguse seaduse paragrahvile 72 on fonogrammitootjatel õigus saada õiglast tasu oma fonogrammi igasuguse üldsusele suunamise, k.a fonogrammide avaliku esitamise eest.

Kas siis tuleb samuti maksta kui ei mängita plaate vaid raadiot?

Ekslik on seisukoht, et raadioprogrammi edastamisel ei pea tasu maksma, kuna raadio on selle eest juba maksnud. Raadio maksab autoritasu fonogrammi edastamise eest ning kui keegi soovib raadioprogrammi kasutada oma äris taustmuusikana, siis on sellisel juhul tegemist fonogrammi avaliku esitamisega, mille korral tuleb selle avalikul esitajal eraldi tasu maksta.

Plaadi ostes oleme juba tasunud autoritasud, miks te veel nõuate?

Helikandjat ostes saadakse õigus kasutada seda reeglina vaid oma isiklikeks vajadusteks. Fonogrammi avaliku esitamise õigust ostmise fakt iseenesest kaasa ei too, selle eest on vaja eraldi tasu maksta. Väär on ka mõnede ettevõtjate hulgas levinud arusaam, et olles ostnud kasseti või CD, siis ollakse ühtlasi tasunud kõikide võimalike õiguste kasutamise eest.

Millise seaduse alusel tasu maksta tuleb?

Fonogrammitootjatele ja esitajatele on antud tasu saamise õigus Eesti Vabariigi autoriõiguse seaduse alusel. Samuti tuleneb esitajate ja fonogrammitootjate tasu saamise õigus ka Rooma 1961. aasta konventsioonist ning 1996. aasta WIPO esitus ja fonogrammilepingust.

Aga ma ei mängi ühtegi Eesti Fonogrammitootjate Ühingu (EFÜ) esindatud fonogrammitootja või esitaja lugu?

Fonogrammitootjal on hoolimata sellest kas EFÜ teda esindab või mitte, õigus saada õiglast tasu fonogrammide avaliku esitamise eest.

Meie oleme väike maakoht, samas linnas teenitakse mitu korda rohkem, miks me sama palju maksma peame?

Eesti Fonogrammitootjate Ühing kohtleb kõiki ettevõtteid vastavalt tegevusvaldkondadele võrdselt. Näiteks tariifid, mis on kehtestatud ööklubidele, restoranidele, kasiinodele jne, kehtivad ühtemoodi Tallinnas, Kuressaares, Võrus ja ka mujal Eestis.

Kui me EFÜ-le ja ka Eesti Autorite Ühingule (EAÜ) maksame, kas siis on kõik või tuleb veel keegi midagi nõudma?

Lepingud EAÜ ja EFÜ-ga annavad õiguse muusika avalikuks esitamiseks lepingus sätestatud tingimustel.

Kas arvutiprogramme võib ilma litsentsita kopeerida ja kasutada isiklikeks vajadusteks?

Nii arvutiprogrammide kopeerimine kui ka kasutamine eeldavad alati litsentsi olemasolu, olgu see siis isiklikeks või ärilisteks vajadusteks.

Kas vabavara (freeware) võib vabalt kopeerida ja kasutada?

Iga arvutiprogrammiga on kaasas litsentsileping (üldjuhul elektroonselt), mis sätestab kes ja millistel tingimustel võib vastavat arvutiprogrammi kasutada. Ka vabavara kopeerimisele ja kasutusele on seatud omad piirangud – teinekord on lubatud teha vaid üks koopia, samuti võidakse piirata vastava programmi kasutajaid, lubades programmi kasutada näiteks vaid kodukasutajatel või mittetulunduslikel eesmärkide. Seega vältimaks autoriõiguste rikkumist, on vajalik alati tutvuda programmiga kaasaskäiva litsentsilepinguga.

Mis saab siis kui proovivara (trialware) kasutamise aeg on lõppenud?

Arvutiprogrammid, mida on lubatud tasuta kasutada vaid kindla ajaperioodi jooksul (tavalisel jääb see 14-90 päeva vahele), tuleb peale selle ajaperioodi lõppu arvutist kustutada või maksta programmi kasutamise jätkamiseks ettenähtud litsentsitasu. Peale ettenähtud ajaperioodi arvutiprogrammi kasutamise jätkamine rikub autoriõigusi.

Olen füüsilisest isikust ettevõtja. Patenditaotlus on kallis ja menetlus võtab kaua aega. Kuidas ma saan oma leiutisele kiirema ja odavama kaitse?

Kiireim, lihtsaim ja odavaim viis on kaitsta oma leiutist kasuliku mudelina. Seejuures peab leiutise kaitsja olema veendunud leiutise uudsuses, kuna erinevalt patendimenetlusest Patendiamet siin ekspertiisi ei tee. Kasuliku mudeli menetlus kestab keskmiselt 3 kuud. Füüsilisest isikust ettevõtjale on kasuliku mudeli taotluse esitamise lõiv ainult 26 eurot.

Mida saab registreerida kaubamärgina?

Kaubamärgina saab registreerida ainult graafiliselt kujutatavaid tähiseid. Nendeks võivad olla sõnad, pildid, logod, loosungid või ruumilised tähised nii must-valgena kui värvilisena. Kaubamärk registreeritakse nende kaupade või teenuste suhtes, mida sellega soovitakse tähistada.

Kui kaua võtab aega kaubamärgi registreerimine? Millal on võimalik seda kasutama hakata?

Kaubamärgi registreerimine võtab aega umbes aasta, kuid kaubamärki kasutada võite ka ilma registreerimata. Täpsemalt saate lugeda kaubamärgi kohta Patendiameti kodulehelt.

Sooviksin patenteerida kaubamärki?

Patenteerida (soovitav sõna: patentida) saab ainult leiutist, kaubamärki saab kaitsta.

Kas on võimalik oma äriideed patentida?

Leiutise all mõeldakse tehniliste probleemide lahendamiseks loodud tehnilisi lahendusi, mille kaitsmiseks saab taotleda patenti või kasulikku mudelit. Äriideed kui sellist ei saa kaitsta. Ideed tuleb rakendada ja rakenduse tulemusi saab siis kaitsta. Oma loomingule õiguskaitse saamiseks võib kasutada lisaks patendile ja kasulikule mudelile veel olemasolevaid riigi poolt pakutavaid tööstusomandi kaitse vorme: kaubamärk, tööstusdisaini lahendus, mikrolülituse topoloogia, geotähis.

Kuidas saab kaubamärki taotleda?

Kaubamärki saab taotleda Patendiametist, esitades registreerimise avalduse patendiameti e-teenuste kaudu, posti või faksi teel.

Kui palju maksab ühe kaubamärgi registreerimine?

Kaubamärgi registreerimise eest tuleb maksta kahes osas: registreerimistaotluse esitamise eest (taotluslõiv) 145 eurot kui soovitakse kaubamärki registreerida ühes kauba- või teenusklassis olevate kaupade või teenuste suhtes ja 45 eurot iga lisanduva kauba- või teenusklassi eest. Registreeringu tegemise eest kauba- ja teenindusmärkide registrisse veel 45 eurot.

Kuidas kaupu ja teenuseid klassifitseerida?

Kaupu ja teenuseid klassifitseeritakse nn Nizza klassifikatsiooni järgi. Kaubaklasse on 1-34 ja teenusklasse 35-45. Ühte kauba- või teenusklassi on koondatud põhimõttelised samaliigilised tooted või teenused.

Sain registreerimisotsuse, millal ja kuidas pean registreeringu tegemise lõivu maksma?

Registreerimisotsuse korral tuleb registreeringu tegemise eest riigilõiv tasuda pärast kaubamärgi avaldamist Patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Kaubamärgileht ja kui vaidlustamisperiood on lõppenud (teie kaubamärki ei ole keegi asjast huvitatud isik vaidlustanud).

Mis vahe on kasulikul mudelil ja patendil?

Mõlemad kaitsevormid annavad õiguskaitse omaniku leiutisele. Aasta jooksul taotluse esitamisest on võimalik sama leiutise alusel teha õiguskaitsetaotlus teistes maailma riikides. Kasulikku mudelit nimetatakse sageli “väikepatendiks”, kuna:
– enamasti pole nõuded leiutustasemele nii kõrged,
– Eestis ei tehta kasuliku mudeli taotlustele leiutustaseme ülemaailmse uudsuse ekspertiisi,
– ülemaailmse uudsuse eest vastutab taotleja
– riigilõivud on väiksemad ja kehtivuse pikendamiseks makstavad riigilõivud makstakse mitte igal aastal, vaid 10-aastase kehtivusaja jooksul 2 korral,
– kasuliku mudelina ei saa kaitsta biotehnoloogia valdkonda kuuluvaid leiutisi.

Kas disaini avalikustamine parooliga kaitstud veebilehel annab disainerile hiljem õiguse vaidluste puhul tõestada, et tema töö on juba avaldatud ja avaldamisest saadik tema idee olnud?

Tööstusdisaini mõttes on asi avalikustatud siis, kui ta on avalikult kättesaadav kõigile, seega mitte parooliga kaitstud saidil. Teostuse autorsuse kuupäevaliseks tõestuseks on kõige parem kasutada digiallkirjastatud pildifaili – tavalise faili kuupäeva saab teatavasti muuta.

Milleks on vaja patendivolinikku?

Patendiametile õiguskaitsetaotluse tegemine nõuab paljude formaalsete ja sisuliste nõuete teadmist ja täitmist. Kui pole aega või tahtmist neid endale selgeks teha, siis patendivolinik annab tasulist abi.

Kas ma võin patendivolinikku usaldada? Mul on väärtuslik leiutis ja Patendiamet soovitas mul kaitsetaotluse koostamiseks pöörduda patendibüroosse patendivoliniku poole.

Loomulikult võite usaldada, nad on oma eriala professionaalid ja täiesti usaldusväärsed. Muidu nad seda tööd teha ei saakski. Patendivolinikud peavad riiklikus patendivolinike registris registreerimiseks olema eelnevalt kvalifitseeritud Kasutage sobiva patendivoliniku leidmiseks patendivolinike nimekirja.

Miks ma peaksin oma leiutist, kaubamärki või disainilahendust kaitsma?

Õiguskaitse olemasolu võimaldab omanikul saada kaitstud objektile monopoolse kasutusõiguse
* rakendamiseks määratud territooriumil,
* määratud perioodiks (kuni 25 aastat taimekaitse- ja meditsiinitoodete puhul, tegelikult lõpetatakse kehtivuse pikenduslõivude maksmine koos toote tootmise lõpetamisega või edasiarendatud sarnase toote turuletoomisega ehk hoitakse jõus seni, kuni on tulus või otstarbekas kaitset omada). Kaubamärgikaitse pole ajaliselt piiratud kui jätkatakse pikenduslõivude maksmist,
* määratud tooteklasside piires.

Kas patendiamet või riik teostab kaitstud tööstusomandi objektide järelvalvet?

Ei teosta. Omanik peab ise jälgima, et tema õigusi ei rikuta. Tolliamet võtab siiski piraatkauba kahtluse korral ühendust kaubamärgi omanikuga. Vt näiteks Hannes Krause artikkel Eesti Päevalehes Toll tabas suure koguse võltsitud luksuskaupa.

Kas tööstusomandi omanik saab rikkaks?

Tööstusomandi kaitse iseenesest rikkaks ei tee. Pigem hea toote monopoolne müük või tulu patendi või litsentsi müügist. Oluline on, et uue leiutustasemega tehniline vms lahendus võimaldaks kasutamisel luua lisandväärtust ja selle arvel kasumit teenida. Tööstusomandi pantimine võib aidata saada laenu ja seega saada firmal üle ajutistest rahalistest raskustest.

Kui palju maksab leiutise, kaubamärgi või disainilahenduse kaitse?

Riigilõivud leiate patendiametite veebilehtedel. Eesti lõivude kohta vt Riigilõivud Patendiameti toimingute eest.

Kuidas leida Internetist patente?

Tasuta patendiotsingu üks parimaid ja ulatuslikumaid andmebaase on aadressil espacenet.com.
Otsingu teostamisel juhinduda sisestuslahtri taga toodud näidistest.

Küsimuste tekkimisel võib alati pöörduda Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskusesse: tööpäeviti kell 9-17 telefonil 6411 250 või e-posti aadressil info@eitk.ee.

Mis keeles on leiutiskirjeldused?

Leiutiskirjelduse keel oleneb dokumendi publitseerinud patendiameti ametlikest keeltest. Eesti leiutiskirjeldused on eesti keeles ja jaapani omad paraku hieroglüüfides. Kui aga sama leiutis on kaitstud näiteks mõnes ingliskeelses riigis või rahvusvaheliselt ingliskeelsena, siis võib seda leiutiskirjeldust leida ka inglise keeles publitseerituna. Sama leiutise kaitsedokumente erinevates riikides nimetatakse patendipereks. Soovitud leiutise patendipere võib leida andmebaasist espacenet.

Kõik inimesed on autorid, ainult suurem osa neist ei tea seda
Professor Heiki Pisuke