9.11.2017 Kas sämplimine on võimalik?

Postimees : Loodav uus muusika toetub väga suures osas varasemale. Lisaks meeldib inimestele kuulata endale juba tuttavaid helisid. Seega aitab avataktides varasema tuntud loo sämplimine köita kuulaja tähelepanu ja suurendada tõenäosust, et laulust saab hitt. Sämplimine õigusliku probleemina on aga paras peavalu, mille põhjustavad muusikute vastukäivad huvid, plaadifirmade rahateenimislootused ja seadusandjate paindumatus.

Üldjuhtudel  sämplitakse varasema teosega seotud isikutelt luba küsimata. Teose kasutamine ilma autorilt luba küsimata ja tasu maksmata on autoriõiguse seaduse järgi mitmel juhul võimalik. Kaks tuntuimat erandit on tsiteerimine ja paroodia. Sämplimise puhul saab rääkida tsiteerimise erandist ja on tõenäoline, et varasema teose lõigud peavad vabakasutuse lubatuseks olema pigem lühikesed.

Autoriõiguse seaduses sisalduv kohustus arvestada tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmisega piirab aga sämplimist märgatavalt. Sämplit uue loo konteksti asetades muudetakse algteose mõtet oluliselt. Selliseid teoseid ei saa autoriõiguse seaduse teksti alusel Eestis tõenäoliselt seaduslikult luua ilma autorilt eelnevat luba küsimata. Sämplimise kohta pole selgeid reegleid ka Euroopa Liidu direktiivides ega Euroopa Kohtu kohtupraktikas. See võib aga peagi muutuda, kuna suvel esitas Saksamaa Liidu Ülemkohus Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse seoses Saksamaa tuntuima elektroonikakollektiivi Kraftwerk hagiga hiphoploo «Nur mir» autorite (produtsendid Moses Pelham ja Martin Haas) vastu.