Eva Lepik. Raul Veede. Euroopa autoriõiguse reformist internetikasutaja pilguga

Sirp 12.05.2017 : Euroopa Komisjon on autoriõiguse reformimise lainel. Uus autoriõiguse direktiiv on mõeldud täiendama praegu kehtivat nn infoühiskonna direktiivi. Euroopa Parlamendile üle antud reformikava ettepanekute pakett on pälvinud mitmes punktis teravat kriitikat.

Reformikava arvustajad näevad mitmeid ohukohti:

1) Kirjastajatele antav täiendav autoriõigus: kirjastaja loata ei tohi jagada artikli eelvaadet  ning keeld jääks kehtima 20 aastaks pärast teksti esmailmumist.

2) Nõue kogu kasutajasisu autoriõiguslikku staatust määravate efektiivsete sisutuvastustehnoloogiate rakendamiseks pole rangel kujul tehniliselt teostatav ja on isegi hädapärase lahendusena enamikule veebiplatvormidele mõttetult koormav.

3) Teksti- ja andmekaeve piiramine teadusasutuste uuringutega loob suure kunstliku takistuse uuenduslike tehnoloogiate ja ärimudelite väljatöötamisele infotehnoloogias ja idufirmades.

4) Autoriõiguse laiendamine toorandmetele ning selle andmine andmete valdajatele ei muuda segast õiguslikku olukorda selgemaks, vaid tekitab pigem huvide konflikte, takistab infotehnoloogia arengut ning venitab autoriõiguse väljapoole selle mõiste sisulisi piire, kus tegemist pole enam ei autori ega loominguga.

5) Kogu protsess on olnud läbipaistmatu, mistõttu tööstuslobi tugevat mõju poliitikutele võib vaid kaudselt näha, muuhulgas avalike konsultatsioonide tulemuste täielikku ignoreerimist.

Artikli autorite arvates oleks Eestil oma head mainet kasutades aeg Euroopa Komisjoni autoriõiguse poliitikas sõna sekka öelda.