Uudised

9.11.2017 Kas sämplimine on võimalik?

Postimees : Loodav uus muusika toetub väga suures osas varasemale. Lisaks meeldib inimestele kuulata endale juba tuttavaid helisid. Seega aitab avataktides varasema tuntud loo sämplimine köita kuulaja tähelepanu ja suurendada tõenäosust, et laulust saab hitt. Sämplimine õigusliku probleemina on aga paras peavalu, mille põhjustavad muusikute vastukäivad huvid, plaadifirmade rahateenimislootused ja seadusandjate paindumatus.

Üldjuhtudel  sämplitakse varasema teosega seotud isikutelt luba küsimata. Teose kasutamine ilma autorilt luba küsimata ja tasu maksmata on autoriõiguse seaduse järgi mitmel juhul võimalik. Kaks tuntuimat erandit on tsiteerimine ja paroodia. Sämplimise puhul saab rääkida tsiteerimise erandist ja on tõenäoline, et varasema teose lõigud peavad vabakasutuse lubatuseks olema pigem lühikesed.

Autoriõiguse seaduses sisalduv kohustus arvestada tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmisega piirab aga sämplimist märgatavalt. Sämplit uue loo konteksti asetades muudetakse algteose mõtet oluliselt. Selliseid teoseid ei saa autoriõiguse seaduse teksti alusel Eestis tõenäoliselt seaduslikult luua ilma autorilt eelnevat luba küsimata. Sämplimise kohta pole selgeid reegleid ka Euroopa Liidu direktiivides ega Euroopa Kohtu kohtupraktikas. See võib aga peagi muutuda, kuna suvel esitas Saksamaa Liidu Ülemkohus Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse seoses Saksamaa tuntuima elektroonikakollektiivi Kraftwerk hagiga hiphoploo «Nur mir» autorite (produtsendid Moses Pelham ja Martin Haas) vastu.

 

 


8.11.2017 Eesti Autorite Ühing alustab teavituskampaaniat

EAÜ : Eesti Autorite Ühing alustab teavituskampaaniat, mille eesmärgiks on nõustada toitlustusettevõtete juhte sellest, kuidas Eesti ja välismaist muusikat oma äritegevuses kasutada ning täita autoriõiguse seadust.

Vaata ka ERRi uudist Autorite ühing: toitlustusasutustel on litsentsileping kohustuslik.

 


9.10.2017 Kirjastused käsivad teadlaste veebivõrgustikust eemaldada teadusartikleid

Novaator : ResearchGate on maailma suurim akadeemiline sotsiaalvõrgustik, mida kasutab ligikaudu 60 protsenti teadlaskonnast. Teadlased saavad selles ise avaldada oma teadusartiklite täistekste, mis aga tähendab, et sealt kaudu on võimalik saada kätte ka need publikatsioonid, mille on avaldanud mainekad teadusajakirjad. Nende teadusajakirjade taga on aga ärihuvidega kirjastuskorporatsioonid nagu näiteks Elsevier ja Wiley&Brill. Teadusajakirjade jaoks on teadusartikli avaldamine kulukas protsess, mis hõlmab endas nii tööd retsensentide kui toimetamisega ja seetõttu on ajakirjade õigused mõistetavalt üsna suured, autori omad selle võrra väiksemad.


5.10.2017 Eesti üritab turris Euroopat lepitada

Postimees : Euroopa Liidus on seoses globaliseerumise ja digiajastuga alustatud autoriõiguste reformimist. Enim intriige on tekitanud plaanid püüda ühelt poolt anda teoste autoritele muutunud digitaalses keskkonnas suurem kontroll oma loomingu üle – koos võimalusega saada autoritasu – ning teiselt poolt suurendada võõra sisu üleslaadijate ning platvormide vastutust. Intervjuus justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsleri Kai Härmandiga püüab teemasse selgust tuua ajakirjanik Aivar Pau.


2.10.2017 Vikipeedia mõjutab teadust

Postimees : USA Massachusettsi tehnoloogia instituudi (MIT) ja Pittsburghi ülikooli teadlaste eksperiment-uuring näitas, et Vikipeedia mõjutab teadustöödes kasutatavat sõnavara. Üldiselt inimesed ei viita oma teadustöödes Vikipeediale, sest suur osa institutsioonidest ei soovita või lausa keelavad seda teha. Sellegipoolest kasutavad teadlased seda allikat mingil määral. Uuringu ühe autori Neil Thompson`i (MIT) sõnul jõuti läbiviidud eksperimendi tulemusena  järeldusele, et Vikipeedia mõjutab seda, kuidas teadlased oma uurimistöid kirjutavad, seega aitab kujundada teadust.

 


26.08.2017 Pikalt otsitud pärija andis endast märku raamatus ilmunud kuulutuse peale

EPL LP : President Konstantin Pätsi kantselei juhi Elmar Tambeki  kaheosalise mälestusteraamatu „Tõus ja mõõn” autoriõiguste pärija leiti tänu trükisesse pandud kuulutusele: „Kirjastus on püüdnud leida Elmar Tambeki autoriõiguste pärijaid. Kirjastus on valmis tasuma õiguste eest vastavalt väljakujunenud tavale”. Kaks nädalat pärast raamatu ilmumist helistas kirjastusse 68-aastane Vello Tambek. Ta ei teadnud, et tema vanaisa mälestused on raamatuna ilmunud, kuni keegi tuttav oli raamatus olevat üleskutset näinud ja talle sellest märku andis. „Mul on nii hea meel, et Vello Tambek meiega ühendust võttis. Me kohtusime kirjastuses, vaatasime raamatut ja sõlmisime lepingu,” ütles kirjastuse Hea Lugu tegevjuht Tiina Kaalep.


19.07.2017 Ivar Must nõuab viisi eest 50 000 eurot

Postimees : Helilooja Ivar Must andis kohtusse suurfirma Põltsamaa Felix, sest viimane keeldub helilooja väitel 22 aastat loata kasutatud tunnusloo “Põltsamaa, ehtne ja hea” eest autorile tasu maksmast. Teose kasutamise reklaamis ning tasu selle eest peavad reklaami tellija ja autor kokku leppima omavahel. Kuid käesoleva juhtumi teeb keeruliseks see, et viisi valmimisel jäi kirjalik leping sõlmimata ja helilooja andis loomingu lihtsalt tellijale üle. Musta väitel pole temalt tema loomingu kasutamiseks luba küsitud – ei juriidiliselt, ametlikult ega mitteametlikult. Samuti pole talle makstud tasu tema loomingu kasutamise eest Põltsamaa Felixi reklaamikampaaniates.


4.07.2017 “Laul Põhjamaast” võiks olla vabas kasutuses

EPL : Viimasel laulupeol kavavälisena kõlanud “Laulu Põhjamaast” õigused tekitavad autori tütre ja õigusi haldava kirjastuse vahel pingeid. Ülo Vinteri tütar Ülle Rajasaar näeks parima lahendusena seda, et kirjastus soostuks tegema tema kui autoriõiguse pärijaga kirjaliku kokkuleppe, et nimetatud teost võib anda kasutamiseks kolmandatele isikutele. Eesti autorite ühingu jaoks pole spontaanne esitus probleem. Pärast kontserti ootab ühing korraldajatelt esitatud lugude nimekirja, nende esitamise eest saadakse tasu ja see jagatakse lugude autoritega.


26.06.2017 Kas digirevolutsioon on ikka kultuurirevolutsioon?

EPL : Eesti autorite ühingu tegevjuht Kalev Rattus vahendab rahvusvahelise autorite assotsiatsiooni presidendi Jean-Michel Jarre’i UNESCO konverentsil väljaöeldut. Tõdedes, et loomingu väärtus on digirevoluatsiooni käigus langenud, püüab UNESCO toetada kultuurilist mitmekesisust. Loomingu väärtuse kahanemine internetiajastul on teema, mis mõjutab ka Eestit. Mida vähem autorid oma loomingu eest tasu saavad, seda vähem on meil professionaalseid heliloojaid ja laulukirjutajaid, kes oma tööst elatuda saavad.


26.06.2017 Kaja Kallas: Kuum küsimus europarlamendis: kas vahendaja, kes ise midagi ei loo, on autor?

EPL : Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas keskendub oma artiklis naaberõigustele ehk Euroopa Komisjoni plaanile anda kirjastajatele täiendav autoriõigus kahekümneks aastaks. Senini on autoriõigus kuulunud konkreetse teose loonud autoritele ja nemad otsustavad, kellele ja millistel tingimustel teost kasutada anda. Nn kirjastajate õigustega antakse autoriõigus aga kellelegi, kes ise midagi loonud ei ole ja kellele ajakirjanikud juba on loovutanud artiklite õigused. Kirjastajad ei loo midagi uut, vaid pakuvad platvorme uudiste ja arvamuslugude avaldamiseks. Kuid nende reklaamikäive sõltub sellest, kui palju nende leheküljel lugusid loetakse ning kui inimesed piirduvad vaid pealkirja ja sisututvustuse lugemisega mingil teisel leheküljel, siis jäävad nad sellest käibest ilma. Lisaõiguse andmine kirjastajatele ei ole kasulik ajakirjanikele ning kahjustab väiksemaid väljaandjaid ja uuendusi uudiste sektoris. Kuigi Euroopa Komisjoni ettepaneku taga on suuresti tahe karistada hiigelplatvorme nagu Google, siis tegelikult tuleb just viimane sellest regulatsioonist võitjana välja.


Eva Lepik. Raul Veede. Euroopa autoriõiguse reformist internetikasutaja pilguga

Sirp 12.05.2017 : Euroopa Komisjon on autoriõiguse reformimise lainel. Uus autoriõiguse direktiiv on mõeldud täiendama praegu kehtivat nn infoühiskonna direktiivi. Euroopa Parlamendile üle antud reformikava ettepanekute pakett on pälvinud mitmes punktis teravat kriitikat.

Reformikava arvustajad näevad mitmeid ohukohti:

1) Kirjastajatele antav täiendav autoriõigus: kirjastaja loata ei tohi jagada artikli eelvaadet  ning keeld jääks kehtima 20 aastaks pärast teksti esmailmumist.

2) Nõue kogu kasutajasisu autoriõiguslikku staatust määravate efektiivsete sisutuvastustehnoloogiate rakendamiseks pole rangel kujul tehniliselt teostatav ja on isegi hädapärase lahendusena enamikule veebiplatvormidele mõttetult koormav.

3) Teksti- ja andmekaeve piiramine teadusasutuste uuringutega loob suure kunstliku takistuse uuenduslike tehnoloogiate ja ärimudelite väljatöötamisele infotehnoloogias ja idufirmades.

4) Autoriõiguse laiendamine toorandmetele ning selle andmine andmete valdajatele ei muuda segast õiguslikku olukorda selgemaks, vaid tekitab pigem huvide konflikte, takistab infotehnoloogia arengut ning venitab autoriõiguse väljapoole selle mõiste sisulisi piire, kus tegemist pole enam ei autori ega loominguga.

5) Kogu protsess on olnud läbipaistmatu, mistõttu tööstuslobi tugevat mõju poliitikutele võib vaid kaudselt näha, muuhulgas avalike konsultatsioonide tulemuste täielikku ignoreerimist.

Artikli autorite arvates oleks Eestil oma head mainet kasutades aeg Euroopa Komisjoni autoriõiguse poliitikas sõna sekka öelda.


Kärt Nemvalts. Euroopa Liidu algatustest autoriõiguse reformimisel

Õiguskeel 2/2017 : Euroopa Liit on juba mitu aastat liikunud nüüdisaegsema, arusaadavama ja toimivama autoriõiguse regulatsiooni koostamise poole. Euroopa Komisjoni 2015. aasta lõpus avaldatud teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“ peeti vajalikuks viia ELis kehtivad autoriõiguse normid paremini kooskõlla ühtse turu põhimõtetega ja vajaduse korral ühtlustada neid põhjalikumalt eeskätt autoriõiguse territoriaalsete aspektide küsimuses ning kohandada autoriõiguse norme vastavalt tehnika uuenemisele, et normid täidaksid ka edaspidi neile seatud eesmärke. Teatise kolme põhilise teemaploki kaudu: 1) sisu kättesaadavuse parandamine ELi üleselt, 2) teoste ja muude õiguste objektide vaba kasutuse regulatsiooni ajakohastamine ning 3) autoriõigustel põhineva turu toimimise parandamine, on alustatud autoriõiguse moderniseerimist. Nendest eesmärkidest on kantud ka 2016. a sügisel avaldatud nn autoriõiguse reformipakett.


8.03.2017 Marie Underi autoriõigused kehtivad aastani 2055

Eesti Ekspress : Eesti Kultuuri Koondis Rootsis on nõus loovutama oma osa (37,5 protsenti) poetess Marie Underi (1883–1980) autoriõigustest Eesti riigile. Ülejäänud 62,5 protsendi omanik on Saksamaa Baieri liidumaa.

Senini arvati Eestis, et õigused Underi teostele kuuluvad Eesti riigile. Kirjastajad maksid luuletuste avaldamise eest honorari, millest kultuuriministeerium jagas üliõpilastele kokku 6000 eurot stipendiume.

Mullu avastati kultuuriministeeriumi autoriõiguste revisjoni käigus, et puuduvad dokumendid, mis kinnitanuks kuulsate luuletuste kuulumist Eesti riigile. Underi pärandus jagunes tema tütarde Hedda Hackeri ja Dagmar Stocki vahel. Stockholmis 1988 surnud Hedda pärandas veerandi oma varast õde Dagmarile ja ülejäänu Eesti Kultuuri Koondisele. Dagmar suri Baierimaal 1994 ilma pärijateta ja tema vara läks Baieri liidumaale. Underi teoste autoriõigused kehtivad 2055. aastani.


15.02.2017 Artur Lemba “Armastuse poeemi” autoriõigused valedes kätes

Eesti Ekspress : Surnud helilooja “Armastuse poeemi” autoriõigused valedes kätes

Neeme Järvi ja ERSO mullu sügisel Estonia kontserdisaalis antud kontserdist hargnenud sündmustest on paljastunud Artur Lemba (1885-1963) autoriõiguste rikkumine. Saksa muusikakirjastus Eres Edition on juba 20 aastat ebaseaduslikult kirjastanud Lemba loomingut, kuigi helilooja autoriõigused kuuluvad kuni 2033. aastani Eesti riigile.


20.01.2017 Triinu Tamm: LR korvab tagasihoidliku autoritasu väärika seltskonnaga

Eesti Päevaleht : Triinu Tamm: LR korvab tagasihoidliku autoritasu väärika seltskonnaga

Loomingu Raamatukogu 60. sünnipäevaga seoses intervjueeriti LRi peatoimetajat Triinu Tamme ja muuhulgas puudutati ka autoriõiguse teemat. Küsimustele, milline on Loomingu Raamatukogu kogemus autoriõiguste saamisega ja kas see on lihtne, vastas peatoimetaja: “Seal on omad keerukused. Viimasel ajal ei ole õiguste omaniku leidmisega enam muret olnud, aga seegi otsimistöö kulgeb teinekord pika ringiga. Enamasti järgneb siis hinna üle kauplemine. Kuna meie kaanehind on madal, ei saa me peadpööritavaid summasid pakkuda. Selle kompenseerimiseks on meil aga vastu pakkuda väärikas seltskond, kuhu tõlgitav autor satub”. Samas on jäänud raha pärast ka mõne autori teosed välja andmata, sest väljaanne ei soovi avaldamisele peale maksta.

 

 


24.11.2016 Karismaatilisel Hiina meditsiini gurul lasub plagiaadikahtlus

Õhtuleht : Karismaatilisel Hiina meditsiini gurul lasub plagiaadikahtlus

Rene Bürklandi viimatine ülimenukas raamat “Tark tee terviseni” on äravahetamiseni sarnane ühe Saksa autori samasisulise teosega. Kas tegemist on juhusliku sarnasuse või räige plagiaadiga? Saksa autori Jörg Kastneri raamatu “Propädeutic der Chinesischen Diätetic” ja Rene Bürklandi  “Tark tee terviseni” sarnasus on liiga suur, et olla juhuslik – rääkimata sellest, et tekst on kohati täpipealt sama, isegi kujundusvõtted on osalt sarnased. Küll aga on originaal Bürklandi raamatust mahukam.


18.10.2016 Kohus ei keela Mart Kadastiku kirjutisi sisaldava raamatu levitamist

ERR : Kohus ei keela Mart Kadastiku kirjutisi sisaldava raamatu levitamist

Harju maakohus jättis teisipäeval rahuldamata Mart Kadastiku hagi tagamise taotluse Juku-Kalle Raidi kirjastuse Ema & Isa OÜ vastu teose „Mart Kadastik kirjutab. Paradokside puntras. Jaak Kalju“ levitamise ja turustamise keelustamise ja teose tulevikus väljaandmisest hoidumise nõudes.


11.10.2016 Kuidas lihtsalt ja lahedalt piraatlusest hoiduda?

Forte : Kuidas lihtsalt ja lahedalt piraatlusest hoiduda?

Kui tahad interneti teel filme või sarju vaadata ja keeldud piraatluse libedale teele astumast, siis pakuvad palju meelelahutust striiminguteenused ja digivideolaenutused. Et kindlaks teha, kust mida saab ja kes pakub parima hinnaga, on abiks tasuta striiminguotsimootorid. Näiteks Eestis sel nädalal tegevust alustav justwatch.com, mille kasutamine on lihtne. Sisestanud filmi või sarja pealkirja teatab otsimootor, kust seda saab. Sisupakkujaid on andmebaasis viis: Google’i Play Store, Apple’i iTunes, Netflix, Viaplay ja Mubi. Otsing toimib kiirelt ja tõhusalt ning otsikriteeriumeid saab enesele sobivalt sättida.


5.10.2016 Kadastik ja Linnamäe kaebavad teineteist kohtusse

Äripäev : Kadastik ja Linnamäe kaebavad teineteist kohtusse

AS Eesti Meedia esitab Postimehe kunagise peatoimetaja ja ASi Eesti Meedia endise juhi Mart Kadastiku vastu hagi, kuna leiab, et Kadastik on oma elulooraamatus avaldanud konfidentsiaalset teavet. Kadastik omakorda pole rahul ajakirjaniku ja seltskonnaaktivisti Juku-Kalle Raidi koostatud raamatuga “Paradokside puntras”, mis sisaldab Kadastiku 1980. aastatel varjunime all kirjutatud tekste ning esitas kohtusse hagi Raidi ja raamatut levitava raamatupoe Apollo vastu. Kadastiku sõnul on rikutud tema isiku- ja autoriõigusi, sest kellelgi pole õigust ilma tema nõusolekuta tema artikleid raamatus avaldada. Samuti on õigusvastane selle raamatu kujundamine ja esitamine viisil, mis loob mulje, nagu oleksin Kadastik ise kõnealuse brošüüri koostanud.


26.09.2016 Eesti Autorite Ühingu kohtuvaidlus Vabariigi Valitsusega saadeti Riigikohtust uuesti ringkonnakohtusse

EAÜ : Eesti Autorite Ühingu kohtuvaidlus Vabariigi Valitsusega saadeti Riigikohtust uuesti ringkonnakohtusse

18. veebruaril 2013 esitasid Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ) ja Eesti Esitajate Liit (EEL) Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid Vabariigi Valitsuselt aastatel 2010-2013 tekitatud kahju hüvitamist. EAÜ, EFÜ ja EEL-i hinnangul on autoritel, esitajatel ja fonogrammitootjatel aastatel 2010–2013 jäänud saamata umbkaudu 831 416 eurot, kuna Vabariigi Valitsus ei ole kaasajastanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt tühja kasseti tasu arvestatakse. 29.septembril 2016 otsustas Riigikohus saata selle kohtuasja tagasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Riigikohus leidis, et Vabariigi Valitsus on oma tegevusetusega  rikkunud Euroopa Liidu õigust ehk infoühiskonna direktiivi 2001/29/EÜ, mille alusel iga liikmesriik kohustus tagama autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele õiglase hüvitise nende loometöö kasutamise korral. Asja uuesti läbivaatamisel peab ringkonnakohus otsustama autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele hüvitamisele kuuluva kahju täpse suuruse.


21.09.2016 Korduvad küsimused autoriõiguse kohta

EUIPO : Korduvad küsimused autoriõiguse kohta

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi ameti kodulehelt leiab vastuseid autoriõiguse korduma kippuvate küsimuste kohta. Küsimused koostasid tarbijakaitse eest vastutavad ametnikud. 28 ELi liikmesriigi autoriõiguste eksperdid vastasid neile küsimustele iga riigi õigustiku kontekstis.


21.09.2016 Muusikateenuste maailmas on kaks liidrit

Päevaleht : Muusikateenuste maailmas on kaks liidrit

Muusikateenuste valdkonnas on konkurents äärmiselt tihe, kuid selge liider on Spotify, kellel on viimastel andmetel 40 miljonit maksvat kasutajat. Spotify on üks väheseid, mis julgeb pakkuda ka tasuta kontot, kuigi siis lastakse muusika vahele reklaami. Alles 2015. a juuni lõpus startinud Apple Music on suutnud praeguseks koguda juba 17 miljonit maksvat kasutajat.


21.09.2016 Autoriõigus jääb autorile elu lõpuni

Postimees : Autoriõigus jääb autorile elu lõpuni

Artiklist “Kui kopeerimine ei ole loojale enam kompliment” selgub, et disainerid võtavad nende toodete jäljendajad kui ettevõtlusega paratamatult kaasas käivat nähtust. Eesti Disanerite Liidu esimehe Ilona Gurjanova sõnul on loomevaldkonnas palju inimesi, kes ei vaevu end autoriõiguste teemaga lähemalt kurssi viima. «Arvatakse, et kui tööstusomandi kaitse või litsents on läbi, siis võib seda ideed kasutada, aga autoriõigus jääb ju autorile elu lõpuni. Siis sa kopeerid ikkagi tema loomingut,» märkis Gurjanova. Siin aitaks üldine teadlikkuse kasv. Suuremat võimalust turgu ja ka tarbijate käitumist mõjutada näeb ta Eesti-suuruses väikeriigis selles, kui disainer ise juhib sotsiaalmeedia kaudu või muul viisil probleemile tähelepanu.


19.09.2016 Autoriõigused: lingi jagamine lõppes kohtus

Äripäev : Autoriõigused: lingi jagamine lõppes kohtus

8. septembril langetas Euroopa Kohus otsuse, et veebis võõra sisu linkimise seaduslikkuse hindamisel peab arvestama lingi lisamise eesmärki: kui see on rahaline kasu ning link juhatab teosele, mis on avaldatud ilma autori nõusolekuta, siis on see keelatud.

Ajakirja Playboy väljaandja Sanoma korraldas Hollandi TV saatejuhi Britt Dekkeri fotosessiooni. Kaks kuud enne ilmumist ajakirjas avaldas GS Media kõmuväljaanne Geenstijl lingi nendele fotodele, mille oli seal kättesaadavaks teinud kolmas isik ilma Sanoma nõusolekuta. Advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaadi Liina Jentsi sõnul otsustas Euroopa Kohus selles loos teha vahet interneti tavakasutajal, kes teeb veebis lingi kättesaadavaks ja kellelt ei saa mõistlikult eeldada, et ta annaks hinnangu, kas lingitaval sisul on õiguste omaja nõusolek, ja kasutajal, kes soovib linkide jagamise pealt kasu teenida või kes teadlikult jagab ebaseaduslikku sisu.

Kõnealuses kaasuses on GS Media küll äriettevõte, kuid pildid algselt avaldanud Geenstijl ei olnud tasuline väljaanne, samuti ei pidanud lugejad piltide vaatamise eest raha välja käima. Et raha teeniti reklaamidelt, pidas Euroopa Kohus seda piisavaks, et “kasu saamise” tingimus oleks täidetud.

Kuna ka Eesti autoriõiguse seadus ei puuduta linkimise teemat ja selles vallas kohtupraktikat meil pole, peab Jens kõnealust lahendit ka Eestis oluliseks suunanäitajaks .

 


15.09.2016 Euroopa Komisjon astub YouTube’ile varbale

Äripäev : Euroopa Komisjon astub YouTube’ile varbale

Euroopa Komisjonil on valmis võimalikud muudatused autoriõiguse seaduses, mille tulemusena peavad striimingteenuse pakkujad YouTube ning Dailymotion suure tõenäosusega artistidele tulevikus oluliselt rohkem raha maksma.

Veel tahab komisjon anda kõigile meediaväljaannetele võimaluse küsida otsingumootoritelt raha selle eest, kui nood kasutavad väljavõtteid artiklitest. Komisjoni hinnangul annab see ajakirjanikele parema ülevaate sellest, kuidas nende loodud tööd kasutatakse.


15.09.2016 Kaja Kallas: autori loomingu eest tuleb maksta

Äripäev : Kaja Kallas: autori loomingu eest tuleb maksta

Kaja Kallase sõnul räägime me autoriõiguse puhul teose loomisest, sellesse investeerimisest, selle levitamisest ja müümisest ning kasutamisest – seega tuleb aru saada, et autori looming on tema töö, mille eest on tal õigus tasu saada. Kallas nentis, et autoriõiguse reform ei võta arvesse seda, kuidas on inimeste käitumine sisu loomisel ja kasutamisel ajas muutunud.

Miks vajab autoriõigus reformi?

Esiteks seetõttu, et autoriõiguse reeglid ei arvesta tänase digitaalse tegelikkusega.

Teiseks, tänasel päeval on iga inimene autor. Autori parim sõber on inimeselt inimesele leviv soovitus. Internet ei ole mitte ainult kopeerimismasin, vaid ka publiku genereerimise masin.

Kolmandaks peame arvestama, et iga looming on ühel või teisel viisil kellegi loomingule ehitatud. Kui me selle unustame, läheneb asi absurdile.

Neljandaks on internet loonud ruumi, kus informatsiooni levikul ei ole piire. Inimesed tahavad sõltumata asukohast tarbida samu asju, millele neil on alati ligipääs olnud.


14.09.2016 Autorite Ühing: kogu autoriõigus ei vaja reformi

Äripäev : Autorite Ühing: kogu autoriõigus ei vaja reformi

Oma aastakõnes esitles Euroopa Komisjoni juht Jean-Claude Juncker autoriõiguse reformi ettepanekuid, millega muudetakse selgemaks näiteks telesaadete ja -filmide müügi- ja ostureeglid, mis ühtlasi lihtsustavad kaablioperaatoritel saadete hankimist. Avalikes huvides tegutsevad teadus- ja uurimisasutused võivad autoritasudest pääseda. Reformiga vähendatakse ka platvormide autoritasude vahel valitsevaid hinnakääre.

Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) juristi Anne Ly Hussari arvates ei vaja autoriõigus tervikuna reformimist. Probleem on eelkõige selles, et digitehnoloogia kiire areng on võimaldanud inimestele teenuste pakkumist, mis sisaldavad ka autoriõigusega kaitstud teoseid (muusikateoseid, filme jne). Kuid selliste teenuste pakkujad ei maksa teoste autoritele tasu või on nende makstav tasu liiga väike.

EAÜ juhatuse liikme Mario Kivistiku sõnul omab praktilist väärtust aga direktiivi punkt, mille kohaselt autoritel on õigus küsida lepinguparneritelt täiendavat tasu juhul, kui algselt kokkulepitud tasu on ebaproportsionaalselt madal.


7.09.2016 Muuseum Eesti levimuusika ajaloo rääkimiseks

Eesti Ekspress : Muuseum Eesti levimuusika ajaloo rääkimiseks

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on võtnud eesmärgiks rajada Eesti Muusika Kuulsuste Koda. Rokimuuseumi sarnast projekti, mis on üks EV 100 muuseumiprojektidest, juhib Risto Lehiste. Loodetavasti 2018. aastal avatavasse kotta käib praegu aktiivne eksponaatide ja info kogumine. Väljapaneku alustuseks tuleb Eesti levimuusika ajaloo näitus. Igal aastal lisandub sellele ühe artisti, ühe ansambli ja ühe sündmuse või tegelase väljapanek, kes Kuulsuste Koja uuteks liikmeteks vastu on võetud. Kuulsuste Koja au saavad kangelased valib välja ekspertide grupp, kuhu kuuluvad tänasel päeval Tanel Padar, Mikk Targo, Ari Dubin, Kristo Rajasaare, Aivar Sirelpuu, Olav Ehala, Virgo Sillamaa, Toomas Olljum ja Risto Lehiste. Esialgsete plaanide kohaselt saab Kuulsuste Koda olema Ajaloomuuseumis Tallinnas Maarjamäel, kuid samas vaadatakse veel ringi leidmaks võimalikke sobivamaid paiku.


18.07.2016 Hinnale suunatud riigihanked toovad avalikesse hoonetesse tippdisaini odavad koopiad

Eesti Päevaleht : Hinnale suunatud riigihanked toovad avalikesse hoonetesse tippdisaini odavad koopiad

Disainvalgusteid müüvaid firmasid vihastab, et riigihankeid võitvad ehitusfirmad kasutavad koopiaid. Oma müüdavate valgustite odavate koopiate kasutamisega on kokku puutunud nii Glamox, Delta Light Valgustid, Hedengren kui ka BM Light OÜ. Tundub, et ehitajad pole sageli autoriõiguse seadusega kursis …


7.07.2016 Euroopa IT turvalisust hakkab päästma uus küberkaitselepe

Eesti Päevaleht : Euroopa IT turvalisust hakkab päästma uus küberkaitselepe

Ettevõtjad, riiklikud asutused ja teadlased valmistasid ette lepingu, millega peaks 2020. aastaks investeeritama Euroopa küberturvalisusse 1,8 miljardit eurot. Lepingu üheks osaks on väikese ja keskmise suurusega küberturvalisusega tegelevate ettevõtete toetamine teadus- ja arendustöös. Üks lepingut ette valmistanud firma oli Eesti küberkaitse ettevõte Guardtime. Veel olid Eesti poolelt kokkuleppe sõlmimisega seotud kaitseministeerium, riigi infosüsteemi amet ning Tallinna tehnikaülikool.


20.06.2016 Laulu “Stairway to Heaven” kohtukaasus

Independent : Laulu “Stairway to Heaven” kohtukaasus

Legendaarset Led Zeppelini süüdistatakse plagiaadis. Süüdistuste kohaselt on bändi üks tuntuim lugu “Stairway to Heaven” (1971) maha viksitud bändi Spirit instrumentaalpala “Taurus” (1967) pealt. Muusikaekspert Lawrence Ferrara tunnistas aga kohtus, et vaidlusalust riffi on muusikas juba 300 aastat kasutatud, sealhulgas ka paljudes poplauludes.


1.06.2016 Enne lendavat hollandlast oli leiutav ESTlane

Leo Siemann : Eestile on tarvis uut brändi, mis meid paremini tutvustaks ja vingemalt müüks. Peter Kentie välja pakutud lihtsat ja geniaalset EST-kontseptsiooni tasuks Eesti riigil edasi arendada. Kuna praegu Eestis toimuv tehnoloogiline areng on peamiselt digitaalne, siis tuleks ka domeeninimedele ning eriti meie tippdomeenile ja selle brändimisele märksa tõsisemalt mõelda.


24. mai 2016 Euroopa Liidu muusikatööstus kaotab piraatluse tõttu igal aastal 170 miljonit eurot

Patendiamet :

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti uue uuringu kohaselt kaotas EL 2014. aastal muusikapiraatluse tõttu 170 miljonit eurot ehk 5,2% kogu muusikatööstuse tuludest. Uuring põhineb Rahvusvahelise Fonogrammitootjate Föderatsiooni (IFPI) andmetel. IFPI esindab kogu maailma plaadifirmasid ja muusikaagentuure. Uuringus analüüsitakse Euroopa Liidu müügiandmeid kõigist 19 liikmesriigist, ja 99% müügist leidis aset aastal 2014.


21.mai on vaba kultuuri päev

Parlamendiraamatukogu

Vaba kultuuri päeva (culture freedom day) eesmärk on harida avalikkust vaba kultuuri kasutamise eelistest ning julgustada autoreid andma oma looming vabaks kasutamiseks, jagamiseks ning uute teoste loomiseks.
Seetõttu pööratakse tähelepanu ka vabakasutuslitsentsidele, mis võimaldavad autoril anda teos vabaks kasutamiseks, samas seada kasutamisele tingimused.


19. mai 2016 Mida teha, et ideedest ja informatsioonist saaks sinu ettevõtte vara?

DELFI Ärileht : Mida teha, et ideedest ja informatsioonist saaks sinu ettevõtte vara?

Enamik organisatsioone mõistavad vajadust oma immateriaalset vara kaitsta, kuid ollakse raskustes selle määratlemise ja klassifitseerimisega. Kõige üldisemal tasemel tuleks kõigepealt eristada organisatsiooni jaoks vajalik intellektuaalne omand (autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad õigused ja tööstusomand) ning andmed/informatsioon (nt ärisaladus, isikuandmed). Kaardistades ettevõtte immateriaalsed väärtused, saab  nad paigutada ülalnimetatud kategooriate alla. Seejärel on võimalik selgitada, milliseid toiminguid võiks ja peaks tegema nende väärtuste kaitseks.


18. mai 2016 Veebipiraat ei tunne süümepiinu

EPL Forte : Veebipiraatlust on uuritud teaduslikult ja mitme kandi pealt. Austraalia neuroteadlased otsustasid aga uurida, miks veebipiraadid end süüdi ei tunne. Selgus, et reaalset eset on psühholoogiliselt raskem “huugama panna”. Vargaksolemise tunne vähenes käega mittekatsutava saagi puhul suuresti, sest aju töötleb füüsilisi ja kujuteldavaid objekte erinevalt. Evolutsiooniliselt on meisse juurdunud asutus pigem käegakatsutava, mitte ideede ja tarkvara vastu.


17. märts 2016 Keskerakond peab autoriõiguse rikkumise eest maksma fotograafile tuhandeid eurosid

err.ee uudised : Harju maakohus mõistis fotograaf Jill Greenbergi autoriõiguse rikkumise eest Keskerakonnalt välja 2800 eurot ja Kesknädalat väljaandvalt MTÜ-lt Vaba Ajakirjandus 9800 eurot.

Tüli tekitas Greenbergi nutva väikelapse foto, mida kasutati 2011. aastal Ärma talu vastases reklaamikampaanias.

Greenberg tahtis kahju hüvitiseks üle 57 000 euro, kuna tema hinnangul rikuti tema varalisi õigusi ehk kasutati fotot autorilt luba küsimata.

Lisaks muudeti fotot, kuid autori loata tema loomingu muutmine on vastuolus autoriõigusega.


28. aprill 2016 Ansipi naine saab varsti Brüsselis “Sajandi armastust” vaadata

Postimees : Euroopa Liidu liikmesriigid on andmas rohelist tuld komisjoni ettepanekule lubada koduriigis ostetud teleteenused endaga kogu Euroopas kaasas kanda.

Senini kehtib geoblokeeringu nime kandev piirang, mis paneb veebis teleprogrammi otseülekandeid ja saadete ning filmide järelevaatamist pakkuvatele ettevõtetele kohustuse piirata nende levikut asukohariigi piiridega. Sama kehtib ka muusikateenuste, e-raamatute ja mängude puhul.


5. jaanuar 2016 Raamatute müük maailmas kasvab, ajakirjade müük kahaneb

Majandus 24 : Konsultatisoonifirma McKinsey raporti järgi on paberraamatute müük maailmas peale pikka pagalseisu uuesti kasvuteele pööranud, seda osaliselt tänu värvi- ja lasteraamatute populaarsuse kasvule. Samuti pole karta ajalehtede müügi kokkukuivamist. Küll aga on ajakirjad meediakategooria, mis on selgelt tarbijate huvi kaotamas. McKinsey raporti järgi on ajalehed ajakirjadega võrreldes paremas positsioonis, kuna neil on võimalik siduda trükisisu digitaalsisuga. Ajakirjad, mis ilmuvad harvem ning pakuvad tavaliselt pikemas vormis artikleid ja kommentaare, mitte kiiret ülevaadet uudistest, ei ole suutnud piisavalt efektiivseid viise digitaalmeedia integreerimiseks veel leiutada.


Rahvusraamatukogus toimus X oskuskeelepäev

Teisipäeval, 6 oktoobril toimus Eesti rahvusraamatukogus X oskuskeelepäev.

Arutluse all olid viimase aja muutused eesti keele arengu ja säilimise korraldamises,

Vikipeedia ühe oskuskeele edasiviijana, mitme eriala terminoloogiaküsimused ja

peatuti ka terminoloogiatöö alustaladel. Kava, slaidid ja videosalvetis on kättesaadavad

Rahvusraamatukogu kodulehel.


Tähtis teada

Kui autoriõiguste kehtivusaeg on lõppenud, võib teost kasutada autorilt luba küsimata ja selle eest tasu maksmata.

Autoriõiguse piirangud ja erandid on selgelt määratletud raamatukogude, arhiivide,

ja muuseumide huvides ning puudutades õpetustegevust, tsitaatide kasutamist ja teoste valmistamist puudega inimestele.


Toomas Väljataga: noorte lugejate kaotus mõjutab kõiki paberlehti

SA Kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga ei poolda ajakirjade digiteerimist, sest see kahjustaks müüki.

Suurim tiraaž Kultuurilehe väljaannetest on ajakirjal Täheke, kõige väiksemad trükiarvud on ajakirjadel Keel ja Kirjandus,

Värske Rõhk ja Kunst.ee. Ajalehe Sirp trükiarv on 5000. Loomingu, Akadeemia, Loomingu Raamatukogu, Hea Lapse,

Vikerkaare ja Teater. Muusika. Kino trükiarvud jäävad 1500 ja 2200 eksemplari vahemikku. (EPL)