Üksikute teoseliikide kaitse

Arvutiprogrammid

Arvutiprogrammi autoril on õigus arvutiprogrammi muutmiseks, reprodutseerimiseks, internetis levitamiseks, jne. Täiendava varalise õigusena on arvutiprogrammi autorile ette nähtud ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil.

Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast jaotatakse arvutitarkvara järgmiselt:

ärivara (commercialware);

jaosvara (shareware);

proovivara (trialware);

vabavara (freeware);

vaba tarkvara (free software);

avalik tarkvara (public domain software).

 

Vabavara ja vaba tarkvara

Tavapärane viis kaitsta oma õigusi ja sissetulekud tarkvaratootjana on litsentseerida programmid viisil, mis piirab võimalikult efektiivselt nende omavolilist levitamist.

Omandusliku tarkvara puhul võtab litsents kasutajalt igasuguse õiguse tarkvara ilma autori loata kopeerida, levitada ja muuta. Nende tingimuste rikkumisel on tegemist tarkvara autoriõiguste rikkumisega.

Vastandina võib tarkvara jaotada lihtsalt tasuta, tehes selle näiteks internetis kõgile kättesaadavaks ning loobudes igasugustest autoriõigustest.

 

Fotograafiateosed

Fotograafiateos on autoriõigusega kaitstav juhul, kui ta on originaalne. Seega loetakse pea iga foto autoriõigusega kaitstavaks. Fotodele kehtivad samuti vaba kasutuse reeglid, nt on füüsilisel isikul õigus teha enda tarbeks fotost koopia. Samuti on muuseumil või arhiivil õigus teha füüsilise isiku tellimusel kogusse kuuluvast fotost koopia.

 

Autoriõigusega kaitstud teose pildistamine

Füüsiline isik võib autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta teost reprodutseerida tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. Fotode internetis üldsusele kättesaadavaks tegemine on üks autori varalistest õigustest ning selle teostamiseks on vaja luba küsida autorilt.

 

Avalikus kohas asuva teose pildistamine

Füüsiline ja juriidiline isik võib üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuvat arhitektuuriteost, kujutava kunsti teost, tarbekunstiteost ja fotograafiateost reprodutseerida ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ning võib selle teose kujutist üldsusele suunata (nt internet) autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta.

 

Fotode, millel on jäädvustatud teos, kasutamine ajakirjanduses

Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele. Sealjuures on aga kohustuslik ära näidata kasutatud teose autori nimi, kui see on teosel näidatud, teose nimetus ning avaldamisallikas.

 

Arhitektuuriteosed

Autoriõiguse seaduses on toodud loetelu teose liikidest, millele tekib autoriõigus: arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm); projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid; arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm); arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm); linnaehitusansamblid ja -kompleksid. Autoriõigus tekib ka teose loomise vahe-etappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis).

 

Planeeringud

Planeering kui arhitektuurivaldkonna üks liike on intellektuaalse tegevuse tulemus. Planeeringud on autoriõigusega kaitstavad juhul, kui tegemist on planeeringu sellise faasiga, mil teda võib lugeda haldusakti projektiks. Planeeringut võib lugeda õigusaktiks pärast seda, kui ta on seadusega ettenähtud tingimustel vastu võetud. Pärast planeeringu jõustumist ametlikus korras ei ole see enam autoriõigusega kaitstav, mis tähendab, et vastuvõtja võib planeeringut muuta ja täiendada autorilt luba küsimata.

 

Disain

Disaini saab intellektuaalse omandina käsitleda kahes kontekstis: graafiline disain ja tööstusdisainlahendus. Esimene neist on seotud  autoriõigusega: maalikunstiteosed, graafiline disain, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid, disaini- ja moekunstiteosed. Tööstusdisainilahendus saab õiguskaitse konkreetse kandega vastavas riiklikus või rahvusvahelises registris. Kaitstakse ainult idee vormi, mitte ideed ennast.

 

Kirjandus

Autoriõigusega on kaitstud kirjandusteosed, tõlked, raamatuillustratsioonid ja kujundus. Autoriõigusega on kaitstud ka teose originaalsed pealkirjad. Kui kirjandusteose autoriõigus on lõppenud, ei too see kaasa tõlgete õiguste lõppemist. Autori tekstide tehnilist laadi toimetamine ei ole aluseks ühise autorsuse tekkimisele. Honorar (litsentsitasu) lepitakse kokku autori ja kirjastaja vahel, sest seadused honoraride suurust ei määra. Kui kirjandusteos soovitakse avaldada internetis, peab selleks olema autori nõusolek.

 

Kunst

Autoriõiguse tähenduses loetakse kunstiteoseks igasugust kunstilist väljendust, mis on originaalne ja väljendatud tajutavas vormis. Teose autoriõigus ja omandiõigus ei ole omavahel seotud. Isegi kui isikule kuulub teose originaal, ei täheda see, et tal on õigus otsustada, kuidas kunstiteost levitatakse või millistes väljaannetes avaldatakse. Kunstiteose omanikul on õigus originaali eksponeerida autorilt luba küsimata.

Kunstiteoste autoritel, kelle töid müüakse galeriides ja oksjonitel, on õigus saada tasu kuni 5% müügihinnast igakordse müügi puhul. Tasu maksab galerii või edasimüüki korraldanud isik.

 

Muusika avalik esitamine

Muusikateoste avaliku esitamise õigus on seotud mõistega avalik koht. Muusika avaliku esitamisega kaasnevad teatavad õiguslikud tagajärjed. Autoriõiguse seaduse kohaselt on avalik esitamine teose ettekandmine kas vahetult (elavas esituses) või kaudselt mis tahes tehnilise vahendi või protsessi (raadio, televiisor, plaadi-, kasseti-, CD-mängija jms) vahendusel üldsusele avatud kohas.

Autoritelt saadud luba muusika avalikuks esitamiseks puudutab ainult autori õigusi. Kui avalikuks esitamiseks kasutatakse fonogramme, tuleb kasutajal nende eest esitajatele ja fonogrammitootjatele samuti tasu maksta.

Muusikateoste avalikuks esitamiseks tuleb saada luba Eesti Autorite Ühingult

Esitajatele ja fonogrammitootjatele tuleb maksta õiglast tasu fonogrammide avaliku esitamise eest